Nii veider kui see ka ei tundu, on too muusika minu lapsepõlvest kõige rohkem meelde jäänud. Ma elasin koos teismelise onuga, tema all ja meie pere 2.korrusel. Onu tegi omale ise värvimuusika :D (see oli siis v pop) ning käis mingi ärika juurest plaate ostmas. Mäletan, et tal olid seintel Kiss`i plakatid, siuksed pikajuukselised mehed olid.
Värvimuusika oli lahe! Sellised lambikesed, mingite värvidega üle värvitud ja siis kogu see krempel vilkus ja plinkis diskorütmis :D. Hoolimata popmuusika vaimustusest kuulati kodus alati kukreid. Need olid kohe sellised tegelased, kes meeldisid igale põlvkonnale. Kui ma mõned aastad tagasi ühes pubis nende lauludele laia suuga kaasa laulsin, tulid nad vaheajal küsima, et kuidas NII noored neiud saavad nende lugusid peast teada :D:D:D. Vot mina ka ei tea!
Üks teine lugu, mis mulle õudselt meeldis, oli pealkirjaga Popcorn. Esitajaks oli Hot Butter aastast 1972. Alati kui ma end onu tuppa pressisin, nõudsin "seeee-daaaa klaveriklahvidega plaati". Mul polnud aimugi, et sellest nii palju versioone on! Üks nt
Täielik nostalgia. Siin ja praegu:).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar