Nädalavahetus viis mind seekord Hiiumaale. Tegemist oli täiesti ekspromt sõiduga, veel neljapäeval polnud ma kindel, kas tahan minna. Aga kuna mõte kodus vedelemisest ei paelunud, siis otsustasin kampa lüüa.
Sõit sai seiklusrikas :). Nimelt avastasin ma sadamakassas, et KÕIK autodokumendid on kodus (teh pass, kindlustus, juhiluba...). Paanika missugune. Nimelt peab praamile sõites olema ette näidata auto tehniline pass ja muidugi on dokumende alati autoga sõites kaasa võtta vaja :P. Noh, kes ei riski, see shampust ei joo (riskides ei pruugi ka juua aga selline ütlemine on, eksole).
Mandripoolne kassa sai "ära räägitud", minul aga ikka mure sees, et kuidas tagasi saab. Nimelt oli mul vaja kindlalt olla ööseks kodus tagasi ning seetõttu ka viimasele praamile bronnikoht kinni pandud. Ma ei tea, kas see oli hiiu huumor või mis, aga kassast öeldi, et ärge te jumala pärast öelge, et me siit lubasime auto ilma teh passita praamile. Mina jälle mõtlesin, et ega nad mind saarele ikka jäta :D. Kui algul oli üleelamine kole, siis 1,5h loksumise ning itsitamise tagajärjel võtsin asja rahulikult. Läheb, kuidas läheb, mis seal siis ikka mureneda.
Saar ise oli ootamatult pisikene ja metsa täis. Millegipärast kujutasin ma seda omale teisiti ette! Meeldis väga Tahkuna ja Kassarisse oleksin soovinud ka jõuda, kuid päevaplaan oli tihe. Samuti jäi nägemata villavabrik Vaemlas. Aga eks midagi peab järgmiseks korraks ka jääma.
Päeva mõnusam osa oli noore lamba shaslõkk ja kodukiik Jausas. Auto tolmune, kõht täis ja meel muljetest tulvil asusime närveldades koduteele. Teised lõõpisid, et noh, kui ei lasta üle, siis tulge tagasi ;). Aga lasti! Esitasin vana pileti, kassas teati juba et bronn ning kõik läks kui lepse reega. Milline kergendus! 1,5tundi veetsime praami ahriosas vett vahtides ja päikeseloojangut imetledes. Piltilus pilt! Nii et vahel ikka tasub riskida kah, kuigi korrata ma seda ei taha :P.
Olin reedel hambaarsti ukse taga istudes lugenud just artiklit mutistumisest ja ätistumisest, mille põhiliseks kriteeriumiks on sponaansuse puudumine ja riskide kartus, irw. Vot.
Ilus päev oli!