teisipäev, 26. august 2025

Blogimisest

 Kuidagi on nii, et enamus tegemisi kajastub IGs, eriti kudumisalane.. Ma ei teagi, kas ma viitsin siia ka veel seda infot panna, aga samas jälle on siin suht pikalt käsitööteemasid kajastatud. Ammuks see some moodi tuli :P

Nii et seekord siis veel ikka kajastan, kiire kokkuvõttena, sest avastasin, et paljud viimase aja kudumised on siit puudu.

Kevadehooajal kudusin Põhjala kambaga suvepluusi ning lõpetasin ära oma kärbsekampsuni. Vahepeal olid ka Sanquhari sõrmikud, mida ma siin ka näitasin, ja nüüd üks pitssall, mis pidi valmima Haapsalu pitsipäevaks, aga no ajaga on nagu on. Sai valmis hiljem.


Kärbsed. 6/2 Hiiumaalt ja üleminekutega 6/1 Lätist. Pilt: Studio Huik

Veel kärbseid, minu foto. Kärbsemuster on Hiiumaa kindaraamatust, kampsun on mu omalooming. 

Emma südamelillekiri, autor Mirje Sims, ilmus Haapsalu pitsikalendris mõned aastad tagasi. Midara pitsilõng, vardad 2,5 keskosal ja 3.5 ning 4,5 äärepitsil. 

Roheline kamps, heegelduse ja kudumise kombo. Lõng oli Austermanni linase-villasesegune, Karnaluksi leid. Kiire ja vaheldusrikas kudumine. 

Roheline suvekamps


Rongides ja lennujaamades olid kudumiseks ühed lihtsad triibusokid, need said ka valmis. Pitsipäeval käisin augustis, panen oma lemmiksalli pildi siia. Noarootsi vöökirja ainetel kujundatud, autor Kairi Siitsmann. 


Ema viisin väljamaale - Põhja-Lätti ning hiljem Helsingi kruiisile (muide, kiidan Tallinki abistamisteenust! Tuleb 48h ette tellida, tasuta. Vanainimene saab jalavaeva vähendada, ratastoolis sai laeva ja laevalt maha mõlemal suunal. Ta muidu liigub tasapisi ja kepiga, aga need pikad sadamakoridorid on liig. Superluks teenus!). 

Jäätisevabrikulinn Lätis

Sea Life Helsingis

Snurre lõngapood Helsingis

Suve lõppu jäi veel Vormsil Põhjala kambaga Vormsi ajalooliste kinnaste kudumine, Kristina Rajando loeng ning kirikukülastus, Jaan Tätte kontsert saarel, hullult kõndimist, imemõnus saun ning lõputult kudumist. Ilus punkt suvele! 

22. augustil oli Vormsil imeilus ilm. Lösutasime sauna ees ja kudusime.

Vormsil, Köstri poe kõrval olid toredad lambad

Vormsi kindad. Vanad kindad uute kudujate esitluses. Igal omamoodi ja äge! 

Nüüd valmistun juba uueks hooajaks ja lõpetan oma poolikuid asju ajaviiteks. Ilm on nii külm, et vägisi tuleb leppida mõttega, et suvi on selleks korraks läbi. Pihlakad punased, tuul ulub akna taga ja toas ei anna kohati 20C kätte. Ootan kütmishooaja algust ja olen nohus. 

kolmapäev, 13. august 2025

Soovitused

Kuna ma ise hetkel koon minimaalselt, siis mõtlesin, et annan teile märku kui silma jääb mõni eriti kvaliteetne ese, mis müügil või mõni minu grupikaaslastest, kelle taset ja maitset ma tunnen, miskit ägedat müüki paiskab. Diil? Vahendustasu ma ei saa, lihtsalt naiivne "müügiedendus" ja tasuta reklaam.

Tänased leiud ja soovitused:

Muhu mustriga sõrmkindad. Kvaliteetne lõng ja minu silmale imeilus töö. Hind on pigem soodne kui kallis, uskuge mind.

Tulbisokid. Minu grupiõe poolt kootud ja tema oma lammaste villast tehted lõngast. Värvitud on lõngad taimedega, samuti tema enda poolt.

Ja kes tahab ise proovida kududa, siis siit saab soetada minu grupiõe lammaste villast kedratud lõnga. Olen ise kasutanud ja väga meeldib. 

teisipäev, 12. august 2025

Suvepäevad

Ma arvan, et mäluasutused peavad Tervisekassale tänu avaldama, sest hiljuti lahvatanud skandaali tulemusena on paljud hakanud meenutama oma kunagisi ja praeguseid suvepäevi :)

Mul on tunne, et selline formaat, kus on mitmepäevane väljasõit koos peredega, on pigem selline nõukaaja jäänuk. Mäletan oma lapsepõlvest, mil igal suvel ajas Kergetööstusministeeriumi alluvusalas olev "Tekstiil" kõik oma osakonnad kokku ning korraldas Salmistul suvepäevad. Mõnel aastal nimetati neid ka rohelise mätta mängudeks, sest alati olid teatevõistlused, rahvastepall, võrkpall rannas jne. Auhindadeks olid koledate logodega siidrätikud ja muu suvaline mõttetu nänn. Osamaksu ei olnud minu meelest, pigem oli see selline "me peame kõik minema" üritus. Ööbiti kas telgis või siis juhtivamad kujud said kämpingutesse ja peamajja kohad. 

Minu isiklik tööelu algas kultuurisfääris, kus polnud kunagi eelarvet. Isegi palkadeks mitte, rääkimata siis veel tiimiüritustest. Ühes asutuses polnud kunagi tiimiüritusi ja ma olin siis ka poole kohaga, õppiv tudeng, seega võimalik, et mind poleks ka kaasatud. Siis liikusin teise sama valdkonna asutusse. Ma mäletan Kääriku-seminari sellest ajast, mis oleks nagu olnud traditsioon. Olid ettekanded ja töötoad ning siis vaba hetk suusatamiseks ka. Aga lööge või maha, minu meelest sinna ei saanud kõik. Ma olin osakonnajuhataja ning seetõttu osalesin. Maksma ei pidanud. Olud olid askeetlikud. Kompott sööklaluugist ja removeerimata peamaja (remont tuli sinna hiljem). 

Siis liikusin avalikku sektorisse, nimesid ei nimeta, sest pole nagu mõistlik. Ütleme siis nii, et see oli ministeerium. Seal olid suuremad palgad ja eelarve ka ühisürituseks olemas. Igal aastal meedia pidas klapperjahti kahele teemale - 13. palk ja suvepäevad (13. palk kaotati seal täpselt sel aastal kui mina liitusin), sellepärast ma ilmselt nii hästi ka mäletan. Olin seal vast 3 aastat enne kui erasektorisse liikusin. Kindlalt mäletan 2 üritust - ühel esines Prantsuse lütseumi abiturientide bänd "Ursula" (oli olnud hirmodav, sellepärast valiti). Sõitsin oma autoga, oma kuludega. Ei meenu, et meil oleks olnud osalustasu ja kindlalt oli see vaid töötajatele. Üüratu mass, sest sellel asutusel oli palju allasutusi üle Eesti tookord. Ja mäletan ka Kihnus käimist, samuti sadamasse sai ise. Midagi maksti aga osalustasu ei meenu, sellest on üüratult aega möödas. Vist esinesid need tol hetkel väga noored Kihnu poisid, kes olid oma tegevuse algusaastatel. Ööbimine oli telkides. 

Kui ma olin juba seal ära tulnud ja endiselt veel osakonnaga suhtlesin, siis olid neil suured muutused. Eelarvet polnud, aga üritus oli vaja korraldada. Omaosalusega. Uus kantsler pani tingimuseks, et ürituse toimumiseks peab olema kindel % osalejaid ja kui seda täis ei saa, siis korraldaja osakond võib tulemustasust und näha. Kas see siis ka toimus, enam ei meenu. Mul olid siis juba teised tuuled :)

Õnnis erasektor. Kui ma esimesel aastal liitusin, siis mäletan, et oli lastel jõulupidu kontoris koos kingikottidega. Hiljem Pärnus Baltikumi jõulupidu ka, aga need peod olid meil alati sellised, et a la kella 21ni olid lõputud ülevaated, ettekanded, majandusaasta tulemused jne. Ja siis jäi natuke aega ka pidutsemiseks. Kingituseks sain suure reisikoti, firma logoga. Siis oli meil veel marketing kohapeal ja korralik eelarve sellisteks asjadeks. Bändi ei olnud minu meelest, diskot tehti ise. 

Esimesel suvel ja teisel kamandati kogu regioon Poola, oli proffide poolt korraldatud 2-päevane üritus. Sportmängud, võistlused, temaatilised kostüümid õhtuks, alkohol piiramatu limiidiga. Teisest üritusest mäletan, et Poola bossid rentisid vana platskaartrongi, mis loksus Varssavist kuskile Lõuna-Poolasse. Matk, spa, saunad. Väga lahe! 

Edasisi üritusi eriti enam ei mäleta, eelarve kahanes igal aastal. Midagi nagu oli, a la ühepäevane väljasõit koos õhtusöögiga Eestis või siis kogu Baltikumi kohtumine kuskil keskel, a la Siguldas. Vahel ka oma LOBiga mõned kokkusaamised Adriatikus, mina olin ainuke, kes lendama pidi, teised tulid autodega. Suurem osa tegevusest tööalased ettekanded, nii et taas, ei olnud suvepäevad!  Meil on alati ka see teema, et on erinevad ärisuunad firmas, tiim ei ole kunagi maapõhine. Seega isegi kui ma istusin kontoris ütleme headel aegadel ca 30 inimesega, siis tööalaselt oli mul kokkupuuteid nendest vast ainult vähem kui pooltega... Müügil on alati olnud rohkem võimalusi kui finantsil või teistel tegelastel, seega osad ühisüritused on olnud nende sponsitud. Vanasti siis.

Tegevustest. Bobisõitu mäletan, ühiskokkamist, kardisõitu, jõepraamil kulgemist, saanisõitu metsas jne. Aga siis kui omanik hakkas jõudsalt maailmas laienema, ümberkorraldusi planeerima, tõmmati kõikidele üritustele kriips peale, ka reisimisele. Tegevus nõudis investeerimist ja muud tegevused olid külmutatud, rangelt. Kohe sinna otsa tuli covid ja meil oli siis keelatud isegi kontorisse minna, reisimisest rääkimata. Salaja ikka kolleegi juures jõulupeo tegime, ise tõime söögid ja joogid. 

Nüüd ma isegi enam ei mäleta, millal ja mida. Ok, praguse tiimiga oli meil töökohtumine UKs eelmisel aastal ja see olevat olnud üle pika aja ainuke. 2 päeva ettekandeid, sisuliselt ainult tööalased asjad. Oli õhtul hotellis ühissööma kindla menüü alusel (ise ei saanud valida) ja teisel õhtul käisime escape room´is. Lend ja hotelli kulud kaeti, taksod mitme peale orgunniti. Pigem lähetus on selle nimi. 

Ühisürituste, mis oleks 100% fun, konseptsioon selles firmas puudub. Me ei kuluta, sul on selleks palk ja boonused, omast vabast ajast tee mida tahad. Meil ei tohi lilli osta, alkot juua, sünnipäevaks, pulmadeks kaarti ja lilli osta nt. Laste jõuluüritusi ei ole, pakke ei tehta. Suvepäevi ei ole. Eelmisel aastal korraldasime ise rattamatka Leedus, ostsin omale lennupileti ja book´isin hotelli. Osales kogu müügitiim Baltikumist, oli väga tore. Õhtusöök tehti õnneks välja. Töölt võtsin puhkusepäeva, ülemus luges sõnad peale, et meie ärieetika grupp oleks rahul ja midagi kuludesse minu osas ei laekuks. Muidu poleks olnud lubatud minna. Firma raha pole raiskamiseks, eksole :) Meil oli aastaid ka kohaliku pisitiimiga suusaüritus Kurgjärvel, aga ka see oli viimastel aastatel oma kuludest, siiski osaleti ja oli väga lahe. 

Tiimi mõttes on asjadega nii ja naa. Kui sa oled päris uus ja isegi kui natukene lubatakse reisida mingil hetkel, siis kõiki neid, kellega sa aasta jooksul pead koos töötama, ei näe. Erinevad regioonid, ärisuunad jne. Igal omad kulud, mida järgida, inimesed, keda hallata. Protsessid on paigas, koostöö mõttes ei ole vahet. Näiteks esimestel aastatel oli mul tiim laiali Eestis, Horvaatias, Ungaris, Poolas, Serbias, Bosnias. Sama taseme inimesed siis ja otsesed ülemused. Tööd tegin aga müügitiimidega, kes olid Baltikumis, Küprosel, Makedoonias, Albaanias. Lisaks tugitiimid Indias, Tšehhias, Rumeenias ja UKs. Mismoodi see ühisüritus oleks pidanud välja nägema, hea kui teadsid, kes su kontakt on kindlas tiimis selleks eelarveaastaks :D 

Ma ei ütleks, et mul oleks kõikide nende aastate jooksul tekkinud tänu ühisüritustele rohkem kontakte või paremaid suhteid, ikka tööalane suhtlus on omaette teema ja inimesed vahetuvad kogu aeg. Kui pikem autosõit koos, siis veel on muid jutte ka, aga üldiselt ma ei teagi. No mõned kontaktid on vist tekkinud ja suhtleme rohkem kui tööalaselt, aga et just nn suvepäevalaadsed üritused seda soodustanud oleksid - ei. Pigem ikka ühised keerulised tööprojektid, mille käigus sada puuda soola ära söödud. Need liidavad ja tekitavad usaldust rohkem kui kohtumine kuskil napsuse kolleegiga. Mul on alati olnud see reegel, et ma ei pea oma kolleege armastama :D 

Mida ma aga kindlasti pean mainima, on see, et erasektoris pole mul kordagi olnud olukorda, kus keegi oleks alkoholi tõttu olnud vastik või käitunud ebameeldivalt.  Kuidagi teatakse oma piiri ja hoitakse ka teistel silm peal. Hästi tore seltskond ses mõttes ja seda mitte ühe riigi piires siis, mul on sama kogemus ka algusaastatelt nendelt hiigelsuurtelt regiooni väljasõitudelt, kus alkohol sisuliselt voolas ojadena.

 Kahjuks avalikust sektorist mul sama kogemust pole, see oli ka põhjus, miks ma ei armastanud neid suuri ministeeriumiaegseid ühisüritusi. Pigem nihverdasin ära kui ihkasin osaleda.  Praeguse seltskonnaga läheks kohe kui jälle oleks minek :)

reede, 8. august 2025

Hind

Indigoaalase blogis on hea ülevaade sellest, kuidas kujuneb hind. Tema esindab turul sellist tootegruppi, mis on pea iga toidupoekülastaja korvis. Ja isegi sellise tootegrupi puhul on ikka neid mõjutegureid "miljon". Lugege, väga hariv!

Mõtlesin, et kirjeldan siin omalt poolt ühe väga kitsa näite ka. Tegin need arvutused oma tootekujunduse eriala raames lõputööks aastal 2021. Praegusel hetkel on hinnad muidugi tõusnud. 


Eelmisel hooajal müüsin nutisõrmikuid ca 65-75 Eurot paar miinus tulumaks ja mitte 128.- nagu ma koolis tegelikult kalkuleerisin. Lihtsalt ei julgenud nii palju küsida :(.  Olen ettevõtluskonto omanik. Mul on ka põhitöö, mis tagab sotsiaalkindlustuse ja pensioni II samba maksed. Ettevõtluskontoga tegutsedes ei saa enne maksustamist kulusid maha kanda (nagu OÜ ja FIE puhul). See on lihtsustatud ettevõtlusvorm ja selle ma valisin peale põhjalikku eeltööd ning kalkulatsioone. Ettevõtluskontoga töötamine ei vaja ka raamatupidamisteenust (puudub raamatupidamiskohustus). 

Mis on muutunud?

  • Saara 10/2 lõng maksab nüüd 6.10 Eurot 50g tokk (oli 4.69) ja kuna mahud on väiksed, ma sahtlisse varuks ei koo, siis väga suurt vana hinnaga lõngavarujääki pole. 
  • Miinimumtunnihind hetkel on 5.31 Eurot (oli 3.48). 
  • Kasum oli näites 5%, aga võrrelge planeeritud hinda ja tegelikku :). 
  • Osa planeerimistöödest on ette ära tehtud ja reaalselt tuleb arvestada aja, materjali ja postikuluga. Samas mustreid muudan ja iga kindapaari puhul tuleb uuesti kavandamine läbi teha ning silmuste arv vastavalt tellija käele paika ajada. See läheb tööaja sisse. 
  • Tulumaks on tõusnud 20%-lt 24%-ni 
  • Töötunniarvu olen saanud väiksemaks, ca 27-28 tunni peale.
  • Vist postikulu on ka tõusnud, ma polegi omale seda eraldi dokumenteerinud. Peaks uurima. 
Tookord tootelugu kirjutades ma plaanisin kududa kuus keskmiselt 3,5 paari. Tegelikult ei jõua ma hetkel muude kohustuste kõrval igas kuus sellist arvu valmis teha. Kui põhitööl on väga kiired ajad ning lisaks on mingid perekondlikud kohustused või jamad, oma koolitused jms, siis heal juhul koon paar kuni 2 kuus. Sõrmedele läheb palju aega, sest mul on nende töölesaamiseks oma meetod. Ilmselt olen ma aeglane ja ajakasutus peaks olema rohkem distsiplineeritum.

Rent. Transport. Vahendus

Kindakudumine ei vaja spets ruume ega vedamiseks logistilisi väljakutseid. Ka ei kasuta ma vahendajaid ega osta teenust mingis osas sisse. Ainult töövahendid ja materjalid (kusjuures, vardaid ma kalkulatsioonidesse isegi ei lisanud, isegi mitte ühekordse pikaajalise investeeringuna... :)). 

Toote unikaalsus, nõudlus ja pakkumine

Toote aspektist analooge turul eksisteerib, aga enamasti sporditoodete valdkonnas spetskindad või siis akrüülist masinkootud "hiinakad". Nii et turu mõttes võiks siiski unikaalsust esemel olla. Samas pole ma viimasel aastal nii detailselt netti läbi kamminud ka kui siis kooli jaoks eeltööd tehes. Arvestades, et kool ilma meilt luba küsimata meie tootearenduse töid järgmistele kursustele lugemiseks jagab, on see vaid ajaküsimus, kui keegi kopeerima hakkab. Aga no siis tuleb enda toodet rohkem isikupärasemaks teha ja paremaks :)

Kui ma jälle vaba hetke leian ja kuulutan, et tellige nüüd, siis alati on paar inimest, kes kohe kontakteeruvad. Kõik ei jaksa oodata, aga enamus klientidest on siiani olnud kannatlikud. Koon täpselt kliendi käe järgi ja sahtlis varu ei ole ootel. Võibolla peaks tekitama? Ma ei tea, mulle selline "rätsepatöö" moodi lähenemine on siiani meeldinud. Ja mõnes mõttes on hea, et nõudlus on selline "on demand", sest mind on üks ja ma palju korraga ei viitsi ka. 

Ilmselgelt ei jaksa ma konkureerida selle tootegrupiga, mida Indigoaalane esindab. Ja minu kindad on ilmselt üks esimesi asju, mis tarbijate fookusest välja lendab, sest elu tahab elamist ja käsitöö on luksus. Kusjuures - aruvutused on tehtud ju miinimumtunnitasu pealt... 



teisipäev, 29. juuli 2025

Hellõu!

Meie sellesuvised elukad maal. Ema pani ühele nimeks Possum, teine on Beebi. Beebit pildistasid mul sugulased, see on screenshot pikemast klipist, seetõttu ka natukene hägune. Kõrvukrätsid :) 

Tärä!

Who are you? :D