Vahepalaks. Tahaks lennata!

 Eelmisel aastal kasutasin peamiselt soomlaste ja lätlaste lennufirmasid, siis seekord peale lõputut otsimist-valmist-kaalumist jõudsin ikkagi Lufthansani. Mõlemad lennud võtsin nendelt ja ühele piletile. Ma olen täielik maniakk kui asi puudutab lendude vahele ümberistumiseks aja planeerimist. Esiteks, mulle ei meeldi joosta. Teiseks, Frankfurti lennujaam on hiigelsuur. Kolmandaks, mulle meeldib lennujaamas kolada, miskit näksida, veini juua. Ma tean, jabur, kulud jne. Aga alati ei peagi ostma, lihtsalt teistmoodi ja no minu kiiks:P Nii ka seekord, aega oli Saksamaal varutud palju ja etteruttavalt võib öelda, et see vist päästis mu reisiplaani, nii laias laastus... 

Lend oli varane, kell 6 Tallinnast ja mul plaan, et küll ma üle elan, vähemalt olen pealelõunaks juba kohal. Korraliku inimesena läksin kohale enne 4 (sest sel ajal on hunnik Türgi lende ja massid). Kõik sujus, sain oma hommikusöögi ja veini, olin õigel ajal õiges kohas. Turvakontrollis läks vist alla poole tunni või isegi vähem. 5.40 oli vist boarding, inimesed kogunesid, lend oli fully booked ja manguti reisijaid, et äkki tahate oma käsipagasi tasuta ära ikka anda. Mõni tahtis. Ja siis me ootasime ja boardingu aeg muudkui muutus. Lõpuks tuli lauda kaptenivormis saksa piloot ja rääkis pikalt saksa keeles. Nurinast võis aru saada, et asi on segane ja halb. Lõpuks järgnes inglise keelne osa, et konditsioneer ei tööta, aga see ei segaks meid lendamast kui poleks veel mingi oluline jupstükk katki ja vajaks vahetamist. Nii. Tallinnas varuosa pole, tellisime Saksamaalt. tuleb regulaarlennuga peale 14... Et hoiame teid kursis ja kel jätkulennud, saate smsi rebookimise teemal.

Jäime ootele. Varsti jagati meal voucher´id, ses mõttes kõik oli by the book. Seejärel tuli ka sms, et mu Glasgow lend on ümbervormistatud ja mul on koht viimasele lennule, mis jõuab sihtpunkti... keskööks :) Nüüd oli vaid see pisikene asi jäänud, et Tallinnast ikka sinna Frankfurti edasi saaks lennatud. Mingi hetkel hakkas hirmus sebimine - paluti kõigil oma kohvrid uuesti tagasi võtta ja nendel, kellel olid kohe jätkulennud, end uuesti check-in teha lauas ning kohvrid ära anda. Päris paljud said lennud Air Baltikule, ilmselt siis teised sihtkohad. Kuna mina lendasin ikkagi LHga, siis nende laud polnud veel avatud ja ma pidin ootama. Kohvrit sellises olukorras self-service´ina ära anda ei saa, vaid tuleb oodata kui laud avatakse. Mõtlesin, et no tore, söögitalong on, aga enamus kohti ju turvaalas :) Õnneks on üks kohvik ka kohe security kõrval, väljaspool tsooni ja nad aktsepteerisid ka neid vautšereid. Sain kõhu täis ja mõned kommid peale kauba, et lahkelt pakutud summa täis saaks.

Kui ma olin seal jaamas kolanud tunde ja kudunud natukene, avati lõpuks uuesti LH laud ja ma sain oma kohvrist lahti, uuesti turvast läbi ja uue värava manu. Lootus oli, et ikka lend toimub. Alguses et kell 15, siis kell 16 ja siis kell 17. Muutusin närviliseks. Kui ma olin juba reisikaaslase saatnud Glasgow lõngapoodi üritusele ja arutlenud, kas peaks väljasõidu esmaspäeval äkki ära jätma (samas 24h etteteatamise aeg oli läbi :(... ), hakkas toimuma! Meid kamandati uue värava juurde, alles oli selleks ajaks umbes 20 inimest vast. Üks serblaste turismigrupp, kes naerukrampides üritas valida pakutud edasilendu. Siis mina ja mõned veel lisaks. Uurisin, et kas on lootust lähiajal lennata ja oli küll. Natukene peale pool 5 olin lõpuks lennukis ja valmis õhku tõusma. Crew üritas meie olemist võimalikult mõnusaks teha. Pakuti mitu ringi maiustusi ning tasuta veini. Veinist oli kasu, sest sellist maandumist polnud mul ammu olnud. Ma ei tea, mis mõjutas ja ma pole tavaliselt nõrganärviline, mulle siiski meeldib lennata, aga no see suur pooltühi kolakas muudkui keeras ja pööras ning siis laskudes laperdas küljelt küljele. Mul oli selline tunne, et riivab tiivaga maad varsti. Väidetavalt oli tuul, aga no ma ei tea, kuidas see nii hullult mõjutas siis. Aga noh, alla me saime ja mul ikka põlv värises.

Saksamaal sain teise talongi, maiustasin bratwursti´de ja kartofelsalad´iga, lisaks kerge õlu, mis sinna hästi sobis. Söök oli nagu vanaema tehtud, need vorstid peale pingelangust ja hullumeelselt varast hommikut maitsesid imehästi! Raporteerisin reisikaaslasele, et olen elus ja Saksamaal, valmis varsti uuesti õhku tõusma. Hotelliveebis tegin check-ini juba ära, helistasin ka igaks juhuks, et oleks kindel. Motel One´i reeglid on küll hästi paindlikud, saad tühistada kuni kella 18ni samal päeval, aga kui sa siis lihtsalt ei ilmu ega teata, siis jääd ilma. Õnneks kõik sujus. 

Kohver tuli suht kiirelt, passikontroll oli automaatne ja tõrgeteta. ETA-t kontrolliti juba Saksamaal. enne ei saanud lennule kui tuli ETA kinnitus ette näidata. Lennujaamast tulin bussiga raudteejaamani ja sealt siis paar sammu hotelli.

Uurisin claim´imise võimalusi, juba lennujaamas. Tuttavad ja sugulased asusid nõustama ning soovitati vahendajaid mitte kasutada (võtavad kolmandiku kui comp´i makstakse). Avalduse tegin 17. aprillil, vastus tuli 24h jooksul. Küsiti kontonumbrit, ibani ja nime passis (mul on alati see umlauti teema). Makse tuli eile pealelõunal. Kiire ja asjalik teenindus, ma ei tea, kas mul oligi hästi puhas kess või mul ilgelt vedas, aga ma olen väga tänulik. Reegel, mida kohaldati siis selline: rohkem kui 3h hilinemist ja kilometraaž vahemikus 1500 - 3500 (alati vaadatakse lõppsihtkohta kui lennud samal piletil, sama firma). Kompensatsiooniks maksti 400 Eurot, mis oli lahkelt rohkem kui ma lennupiletite eest maksin. 

Nii et julgustan otse avaldust tegema kui samas olukorras olete. Lugeda saab reeglitest siit ja siit,  on olukordi, kus kompi ei maksta ja tuleb alati kaaluda, mida ja kuidas. Õnneks mul ei olnud mingeid hotellikulusid ega taksot, olen lugenud, et nendega võib olla kino kui ise maksad. Pigem olevat käibel taas vautšerite  teema, aga täpsemalt ei oska kommenteerida. Minu keiss oli täpselt reeglitele alluv ja lihtne. Avalduse tegemiseks on LH kodukal vorm. Komp ei olene sellest, kas lennufirmal hoolitsuskohustus oli täidetud või ei, lihtsalt mainin. Kontonumbrit küsiti meili teel, aga kuna meilid ei ole neid krüpteeritud, siis alternatiiviks pakuti ka veebivormi kaudu saatmist. Reegel oli, et sama ticketi number tuli veebivormis kindlasti ära märkida. 

Nii et kuna tol hommikul olin tõusnud 3 paiku ja magama sain peale keskööd, siis oli see üks seiklusrikas ööpäev reisi alguseks :)))) Aga lõpp hea, kõik hea! Köha on ka natukene taanduma hakanud, lõpuks!