Rosinast pole ammu juttu olnud

 Mõtlesin, et panen mõned asjad kirja, mis Rosinale hästi iseloomulikud ja seda just vanas eas.

• Talle meeldib igasugune transport, mis jalavaeva vähendab. Tõukekelk (mõned kutsuvad soome kelguks), salvokas, ema rulaator, tuttava lapse küljekõrval kärus istumine jne. Laseb end istuma sättida ja naudib vaadet. Näeb paremini ja saab kiiremini edasi ka.
  
  
• Kõik vaibad siin elamises peavad olema stabiilselt rullis ja volditud. Mu eelmised koerad ka keerasid vaipadele sada keerdu peale, aga no Rosinal on mingi eriline kiiks nende vaipadega. Kui muidu ei saa, siis tirib hammastega vaiba keskelt seni, kuni tuleb parasjagu kõrge volt, millele pea pakkida.
  
  
• Magamisasendid. Vahel taban ta magamast nii, et jalad on keha alt väljas ja nt paremal ja pea on keeratud vasakule. Nagu uss kaheksaks ja ma ei saa aru, kuidas tal niiviisi ebamugav pole.
  
  
• Rosin on mu kolmest koerast ainukene, kes läheb vabatahtlikult ise vannituppa kui näeb, et ma toon keldrist vanni ja panipaigast tema saunalina. Kui vannipäevade pausid jäävad liiga pikaks, olen ta vahel leidnud istumas dušinurgas, et kuule, äkki peseks, kiheleb juba.
  
  
• Ta võiks tonnide kaupa õues värsket lund süüa. Kirjandus väidab, et see võib ka olla tervisemuredega seoses, ei välista, aga no see viis, kuidas ta jooksu pealt "varastab" lund paremalt ja vasakult, on vahel täiesti koomiline.
  
  
• Ta ei küsi kunagi väga nõudlikult õue. Mul võttis ikka kaua aega, et sellega harjuda. Alati sobivad need ajad, mis mina välja pakun. Ja üldiselt on meil täpne rutiin paigas, aga vahel on erandeid. Alles nüüd, viimasel poolaastal on ta vahel tulnud töölaua juurde ja vaikselt oodanud. Kuigi mul on tunne, et see pigem seotud söögiisuga kui õueküsimisega. 
  
  
• Ta on ideaalne rohuvõtja loom. Olen pisut üle aasta pidanud talle andma maksa toetavat toidulisandit. Tühja kõhu peale kohe hommikul ja kaks piklikku suht kobedat pilli. Istub, suu lahti, minu ütlemise peale "klõnks!" neelatab ja korras. Emaga nad ikka vahel maadlevad, ema leiab tablette vaibalt jne. Aga minuga on nagu kellavärk. 
  
  
• Mul ei ole temaga kunagi olnud probleeme veterinaari juures. Rahulik, natuke väänleb, aga kui õde võtab protseduurile kaasa, siis käitub ilusti ja saab kiita. 
  
  
• Kui miski on vastumeelne, siis turtsub nagu siil või mhhitab. See käib nii automaaselt ja naljakalt. Nt küünte lõikamise ajal on ta oma pesas selili ja mina istun maas tema juures. Siis lõikame. Ega see ei meeldi, aga sellist seakisa kui mu esimene koer tegi, pole ma temaga kunagi kuulnud. Turtsub jah, vahel pöörab kiirelt ka jalgadele ja otsustab, et aitab küll :D šotlase iseloom on täiesti olemas, aga väga sageli seda letti just ei löö. 
  
  
• Kohvikus meeldib käia. Kui ma vahel lõunapausi ajal lähen kohalikust kohvikust suppi või saiakest tooma, võtan ta kaasa. Jeebus kui uhke ta esimese istme peal on. Ega ta hästi välja ei näe, aga kui kael pikaks ajada ja küünitada, nina ka uhkelt püsti, siis natuke näeb. Inimesega kaasas, eksole! Ja eriti tore on kui inimene kohvikusse sisse lubab tulla. Saab teeselda, et teda hoitakse kodus näljas ja pai nuruda. Muidu talle klassikaline pai muide ei meeldi.
  
  
• Ta on veendunud, et kui juba kohvikusse minna, siis ettekandja peab vett ka tooma. Kui ma ise unustan küsida ja ettekandja ei tee välja ega ise paku, siis keerab loom end lausa teistpidi ja võtab vaese teenindaja sihikule. Kui siis lõpuks kauss meie poole liigub, teeb oma rõõmutantsu. Kohvikus peab ikka serveeritama ju!
  
  
• Ta istub alati esiistmel, traksid peal. Ainuke šoti terjer, keda ma tean, kellel läheb sõites autos süda pahaks kui ta taha istuma panna. Isegi all põrandal ei kannata olla. Sirge seljaga esiistmel tuleb laiutada, siis on ok. Vahel väga pikal sõidul läheb ka siis süda pahaks, aga ma olen õppinud aja jooksul märke tähele panema, kõht hakkab tugevalt kokku ja pingesse tõmbama ja seda on silmaga näha. Siis tuleb ruttu teha peatus ja värsket õhku hingata :) 
  
  
• Ta on suur individualist. Selle pika aja jooksul, mis ta meil elab, on talle meeldinud 1 kass ja 1 koer. Kõik teised võiksid olemata olla, aga neid kahte jumaldab lõpuni. Kass on muidugi lahe ka, ei jookse minema, ei susise ega ole kuri. Istub nagu must mägi ja laseb end põhjalikult nuusutada. Vahel sirutab käpa pikalt ette ja katsub, tasakesi. 
  
  
• Hommikuti on meil rituaal. Kuna ta peab peale maksarohu võtmist 1h olema söömata, siis on see aeg talle alati nii pikk. Suvel jalutasime vähemalt pool ajast täis, aga nüüd ta enam ei taha pikalt, külm hakkab. Seega istub köögis ja ootab süüa. Võtan ta siis sülle ja vaatame aknast, kas paistab kass või Maru. Maru on meie naabrite basset hound. Kuna aknalauad on hästi laiad, saab ta sinna korraks istuma panna ja siis ta vaatab nagu uudishimulik naabirmutt, kael õieli, kas keegi paistab või ei. Aga üksi ta ei taha kunagi seal olla, mina pean ikka olema kõrval. 
  
  
• Kui ma ütlen "sülle", siis tõuseb tagumistele käppadele ja teda on lihtne sülle võtta. Kasutan seda nippi autosse tõstes või nüüd ka treppidest liikudes. Ootab ja sätib end valmis, et inimene haaraks. 
  
  
• Rosin on ka šoti terjer, kes pole minu meelest mitte kunagi mänginud. Mul oli eelmistest koertest suur korvitäis asju, teda ei huvitanud. Tal on inimene, pesa, vaibad, söök ja süli. Kõik muu võib olemata olla. 

• Ta on ideaalne reisikoer. Ta pole klassikaline šoti terjer, pigem hästi rahulik ja flegmaatiline, mis teeb temast hea reisikaaslase. Käitub suht viisakalt ka. Me oleme käinud Hiiumaal, Saaremaal, Haapsalus, jne. Praamidel, kohvikutes, tuletornides ja ööbinud külaliskorterites. Mul ei meenu, et mul oleks temaga kunagi jamasid olnud. Pigem on erandeid tehtud :)
  
  
• Ta ei joo ega söö kui ta üksi kodus on. See on vahel paras tüütus, kui on kuumad ilmad ja ma pean käima kontoris. Õnneks armastab ta magada vannitoas, sealne kivipõrand on suvel jahe. Aga et läheks sööks või jooks, ei. Ma pean reeglina passima kõrval, et ta sööks. Ja kui ma koju tagasi naasen ja tahan õue temaga minna, siis tuleb vahel oodata, sest loom jookseb kõigepealt kööki jooma, siis paneme rihma kaela ja lähme jalutama. 
  
  
• Talle ei meeldi üldse üksi olla ja see ei ole koroonaaja tulemus ainult. Ta on algusest peale olnud inimeses kinni ja ma muidugi tean, miks. Esimene aasta oli väga raske, siis tasapisi harjus. Tekkis rutiin, kiindumus ja oma inimene. Ses mõttes on tal hetkel õnneliku koera elu, ma töötan (kohe) neljandat aastat kodukontorist ja vahel ei käi linnas paar kuud. Kas pole paradiis? :) 
  
  

Ma ei kirjuta seda sellepärast, et teda kuidagi teistest paremaks pidada. Olen kõikide oma koerte eest võimalust mööda hoolitsenud ja nad on meile kõik armsad olnud. Lihtsalt tahan mälestuseks kirja panna kõik selle, mis tema puhul nii iseloomulik on. 

Teistest on siin blogis olnud nii palju juttu, et alati saab kolada ja meelde tuletada. Olin vanasti entusiastlikum koerablogija. Nüüd lähevad seigad ja situatsioonikoomika rohkem FBsse ja see on teistmoodi. Igal koeral on oma iseloomujooned ja kiiksud.

Blacky oli kohutav padjafänn, ma ei tea, palju mul oli siis kodus põrandal erinevaid patju. Tal pidi igal pool olema mõni, mille otsast nagu pikk madu vedeleda. Sellised lamedad padjad, millele oma suur ja raske koon sirgelt paigaldada ja end siis pikalt välja sirutada. Nagu madu vanas multikas "38 papagoid".

Suskale meeldisid kohutavalt pisikesed piiksuvad mänguasjad. Ta võis tunde neid nätsutada ja piiksutada, loopida voodi alla ja siis teha draamat, miks inimene ära too ega aita! Mõni läks õnge ka muidugi. Ja siis need plastpudelid, mina ei tea, et keegi oleks spetsiaalselt teda õpetanud pudeleid hambus kandma ja koju vedama. See lihtsalt tekkis mingil ajahetkel lambist ja see oli tal nagu kinnisidee. Ja ta kogu aeg leidis neid kuskilt! Jalutamine kestis hetkeni, mil leiti pudel ja siis tuli ots ringi keerata ja pudeliga koju kulgeda. 

Nii et olgu need seigad Rosinast siis ka siin kirjas, kasvõi mõned neist. 

Magamispoos

Vannitoavaip, mis on libisemisvastase põhjaga, ka see tuleb kortsu kruttida.

Kas kedagi paistab?

Hiiumaal, ringreisil ja kohvikus

Öeldi, et istu, eks ma siis istun.

Sõber tegi Haapsalus "taksot" :)