Ma kogu aeg tegelikult koon, aga kuna mitu asja jookseb hetkel paralleelselt ja poolikutest ei viitsi kirjutada, siis oli siin vahepeal käsitööalane vaikelu.
Naised koovad hoolega labakuid ja nad on nii tublid! Arvestades seda, et nende viimane kudumine 5 vardaga jäi kooliaega, siis on tulemus ikka nii positiivne. Ma olen nende üle uhke! Kui valmis saavad, siis ehk lubavad pildistada ka.
Ise sain valmis kundele järjekordsed nutikud. Värv on tsipakene erk võibolla, aga porises ilmas on üks mõnus värvilaik sageli meeleolu tõstmiseks hädavajalik! Seekord oli käsi natukene suurem ja ülemõõtmist, harutamist ja täpsustamist ikka oli. Alustasin 11. oktoobril ja lõpetasin pühapäeval, 13. novembril. Vahepeal kirjutasin naistele juhendeid, tegin testkudumist ja muidugi põhitöö ka. Nii et ma olen ikka aeglane ses osas.
Uus tellimus tuli ka kohe, seega sellesse aastasse enam midagi lisaks ei võta. Naistega lõpetame ka kindad ära ning seejärel jätkame erinevate töövõtete õppimisega. Huvi on!
Aga jaanuarist loodetavasti saab jälle mõni huviline omale kindaid soovida!
Eile jalutasin õhtul koera ja panin esimest korda sel hooajal oma sõrmikud kätte. Niiskusega töötab see nutisõrm paremini, ainus mure on see, et telefon kindaga koos on libekala. Aga kui koer nuusutab iga rohuliblet ja põõsast ning tahaks samal ajal uudist lugeda, ilma et käsi külmast kange oleks, siis on kindaga väga mõnus. Ja ma sain pakikapi koodi sisestatud nendega ning autos puutetundlikku paneeli näppida :)
PS kui keegi teab, kuidas selle kärtspunase spelleri blogeri aknast ära saaks, andke märku. See ajab mu hulluks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar