Kuna mul läheb praegu peamine aur vilele (kursused, töö ja logisev loom), siis käsitööst ei ole eriti midagi eksponeerida. Seega kirjutame jälle olmest, sest mul on elulised küsimused* teile.
Kas see on nüüd norm, et juuksuris tuleb käia tööajast? Ma ei hakka siin isegi mitte küsima maniküüri ja pediküüri teemadel, sest need on mugavusteenused, mida enamus vist lahendab kodusel teel**. Aga juuksuris te vast vahel ikka käite?
Ühesõnaga, maakoht, juuksur noor. Esimene vaba õhtune aeg on novembri lõpus. Õhtune viimane aeg, mida tema üldse pakub, on 17st. Ok, mul on tööpäevi, kust ma saan tõesti joosta suts enne minema (ma pean arvestama ka koeraga, sest kui olla 2h juuksuris, siis peab enne koeraga pissil käima ja muti jalutab ikka pool tundi enne kui bisnekk tehtud). Aga nii põhimõtteliselt on mul tunne, et tal on päevad (10st alustab) kõik tööd täis ja ainult minusugused küsivad aega õhtuks.
Kas mul on mingi eriliselt arenenud kohusetunne ja ma tunnen piinlikust kui pean juuksuri pärast varem töö lõpetama? Jaja, mul ON tööl teatav paindlikkus ja puha, samuti väga norm boss, aga mind hakkas põhimõtteliselt huvitama, et kuidas teil on? Kunas juuksuris käite?
Etteruttavalt, ma ei viitsi sellepärast ka linna sõita ja teate küll kui keeruline on uut juuksurit otsida!
*Vanasti oli R2s hommikuti rubriik "Elulised küsimused". Sinna sai helistada ja siis saatejuhid otsisid vastused sulle, see oli mu lemmikrubriik. Nad helistasid spetsialistidele ja loomaaeda ja riigiasutustesse jne jne jne. Inimeste küsimused olid uskumatult jaburad, nii et ma täitsa usun, et minu oma on samast mastist. Naergem koos, ei midagi dramaatilist. Lihtsalt tõupuhas uudishimu :D
**Lihtsalt kommentaariks, ka siinsed küünetehnikud ei tööta õhtuti.
ma teoreetiliselt saaks käia töö ajast, aga mul on ka ebamugav tunne. Seega ikkagi üritan vähemalt alates 16.30, sõidan u poolt tundi, st siis, et töö ajast varastan poolt tundi.
VastaKustutaarsti juures käin küll töö ajast. See vist on ka seadusega lubatud?
Jaa, arstiga mul pole ka probleeme. Isegi koeraga arstil käies ma eriti ei põe, kuigi üritan võtta kas kohe hommikuse aja või viimase võimaliku õhtul (nad on õnneks 19ni). Koeraga linnatrip siit sõiduga ja tagasi on 3h max ajaauk.
KustutaKäin lõuna ajal, teen pikema lõuna. Värvimise ajal istun ja teen arvutis tööd ja kui läheb pesuks/lõikuseks - siis kulubki ülejäänud lõunaaeg sihipäraselt.
VastaKustutaTeine võimalus on käia õhtuti pärast tööd, kuid sel juhul tuleb aeg 2 kuud varem kirja panna, on oht, et, miskit võib õhtul ette tulla.
Aga miks sinu tööandjat peaks huvitama, millal sa oma tööd teed, kui see saab hästi tehtud ja eesmärgid saavutatud? Või mis erilist kasumit või rahulolu toodab töötaja, kes istub täis tagumikutunde, aga ei ole nii produktiivne, kui ta võiks olla, sest teda vaevavad mingid olmemured? Lisaks: ma ei ole kohanud tööandjaid, keda vaevaks mingisugused emotsioonid, kui on vaja töötajaid paluda panustada ebaharilikul ajal...
VastaKustutaMa ju kirjutasin, et minu oma eriti ei huvitagi, töö peab olema tehtud. Ma ei pea isegi ütlema kui arstile lähen, telefon peab olema sees ja võimalus kirju lugeda.
KustutaVahel on kõned, kus me peame olema, aga õnneks siiani ei ole konflikti kalendris olnud (muidu ma maksaks teenuse eest täishinna, sest ma pean iluteenindajale 24h ette teatama kui ma ei saa tulla).
Ma pigem püstitasin selle küsimuse aspektist, et kuidas need teenusepakkujad üldse ellu jäävad, kui nende äri on püsti pandud nii piiratud teenindusajale (loe: klassikalisele tööajale), mil inimesed siiski on oma töökohal. See on siin väike alev, inimesed käivad linnas tööl, vähestel on luksus nagu mul teha kodust ja paindlikult. Maal sellist teenust pakkudes sa ju arvestad kohalikuga pigem, nii head nad ka pole, et linnast klientuur kohale sõidaks. Ehk et tegemist on siiski piiratud klientuuribaasiga. Ja ma olen sama nüüd kohanud juuksuris, maniküüris ja massaažis. Nädalavahetustel on nad kinni, puhkavad loomulikult.
Minu jaoks kuidagi on nii, et arst on mõjuv põhjus, perekondlikud jamad ka, aga juuksur jms on siuke nice to have rohkem. Ilmselt ma ei väärtusta nende tegemisi niivõrd kui arstide omi või enese tööd nt.
Siiski, parandus. Hea tulemust ma muidugi väärtustan, aga lihtsalt see ajakasutus selle valdkonna võtmes on jabur. Eriti teades nüüd pisifirmade maksunduslikku poolt ja seda kui keeruline on ellu jääda. Paratamatult meenub meeskolleegi šovinistlik kommentaar kontoris “naistel pole korralikku sissetulekut vaja, neil on mehed ja kui meest pole, siis isad.” Tookord oleks ta selle statementi eest muidugi peaaegu peksa saanud :D
KustutaPs. Anonyymne kommenteerimine on siin blogis lubatud, sest osadel oli probleeme sisselogimisega. Aga viisakas oleks nimi jàtta, eriti kui ise ka blogid.