Ega ma pühade ajal logelenud, lõpetasin poolikuid asju ja kundedele tellimusi.
See sall on mul alustatud vist 2019. Olin tol suvel Haapsalus puhkamas ja sain kingituseks mustri nimega "Raamatukoguhoidja kiri". Peaks kujutama avatud raamatuid. Kohe lõin ka silmused üles ja hakkasin kuduma, aga siis tulid muud asjad vahele, nt kool.
Eile lõpetasin ja venitasin raamile. Ikka tuli suur, mul ei seisa meeles, et meriino venib. Lõngaks oli Wool&Woolenist soetatud Twin, 100% meriino. Kulus 170 grammi ja sallil valmismõõdud on 65 x 198 cm. Seda oli mõnus kududa, mitte nii peenikene kui klassikaline Haapsalu sall (Nm on 7,5, seega vist siis 750 g 1000 meetri kohta? mul on see Nm mõõdustik natukene segane).
Mustri autor on Helin Põldve. Homme pidi algama raamatukoguaasta, nii et tundub hästi ajastatud :)
Need vanad Sujuri raamid ajavad mu alati hulluks. Mul ei ole siin pinda, et raame kuskile pikali panna, alustele. Reeglina seina najal ja siis turnin redeliga aga noh, abiks seegi. Sohvale venitada on ka tüütu.
Aasta lõpus tegin veel ühed kiired villased sokid ning kliendile nutikud ehk nutisõrmikud. Aitäh klientidele üllatuslikult toreda huvi eest minu kinnaste vastu! Mul on hea meel, et toetate käsitööd.
 |
| Nutikupaar nr. 5 |
Ühtlasi on saadaval üks paar väiksemale käele mõeldud Nutikuid. Kudusin need kooli prototüübiks nr. 2 ja mõtlesin ise kanda, aga siis tegin omale tumepunased ja need jäid ootele.
Kel huvi, see kirjutab (kuduvkoeraomanik ät gmail.com)
Panen mõõtudega pildid ka siia.
Mis eristab nutisõrmikuid tavalistest sõrmikutest?
VastaKustutaOo, ma avastasin, et ma polegi siin sellest pikemalt kirjutanud. Tootest küll, millega kooli lõpetasin ning hinnakujundusest ning logost.
KustutaNutik on siis minu toode, mille töötasin välja tekstiilkäsitöö eriala lõputööks. Tegemist on rahvuslikus võtmes, tihedalt kootud sõrmikuga, mille kaks sõrme - pöial ja nimetissõrm on nutilõngaga. Sellega saab telefonile vastata ja sõnumeid lugeda ilma kinnast käest võtmata. Kindad on vanas võtmes, lühikese varrega, kudumisel kasutan vanu käsitöövõtteid. Eeskujudeks muis, Saara kirjastatud silmuskudumise raamatud aga kindad ei ole koopiakindad st ei ole üks ühele kopeeritud muuseumisse kogutud kinnaste järgi. Pigem üritan luua oma käekirja ja stiili, põimides vana ja uut.