Lumepallisupp

 Selle magustoiduga on vist nii, et inimesed kas jumaldavad või vihkavad. Mina kuulun esimeste sekka, aga ise pole kunagi teinud. Emal tuleb see hästi välja :)

Tàna pere meenutas, et vanaema vanem õde pakkus alati lumepallisuppi kui neil olid talgud või pereüritused. Ema vanimal õel ja noorimal vennal tekib siiani okserefleks :))) Täiesti uskumatu, kas vanatädi siis lasi piima kogemata klimpi koos tärklisega või miks selline reaktsioon. Minu meelest selline õhuline ja mõõdukalt magus. Meil muidugi ei tehta seda ka sageli, püsib uudsuse hõrk ning lapsepõlve maitse.

Mul omal on kahetised tunded õunasupi teemadel. Tegelikult ei ole tegemist negatiivse kogemusega, vaid taas mingi üleküllastumise lugu lapsepõlvest. 

Vanaisa õde elas üksi ning omas suurt maad (kolhoosiajal lubatud maksimum) ning seda tuli kuni tema elu lõpuni harida. Kartul, juurikad jne. Seega talgud kevadel ja sügisel ning vahepealsed rohimised. Ja alati oli pärast kaetud laud. Kui ma magustoidu lusikat juba nägin, oli selge, et tuleb õunasupp! Neil oli suur õunaaed ja õunu tehti moosiks, mahlaks ja kuivatati. Kuivatatud õuntest keedeti kas teed või suppi. Supi kõrvale käis omaküpsetatud sai. 

Toidud olid head, aga laps fikseerib selgelt vanainimese kodu lõhnad. Need olid sellised spetsiifilised, kuigi ta pidas puhtust ja utsitas meid regulaarselt koristama (vanaema käis tal regulaarselt abis ja mina olin sageli kaasas). Selle supiga oli aga nagu Kääriku spordibaasi toiduluugiga. Alati tehti äraarvamist, kas seekord õunasupp (Käàrikul kompott klaasis) on või ei ole :) 

Aga arvestades seda kui palju ma magusat armastan, ei ole vist ükski toit mind otseselt öökima ajanud oma maitse pärast. Va üks väga kuiv küpsisetort teise vanaema juures. Ma armastan isegi piima- ja karamellikiselli, sest meie saime oma koolilõunad kohalikust sööklast ja seal tegi minu tädi süüa. Meil olid väga head toidud.

Lumepallisupist veel. Mu ungarlannast kolleeg ütleb, et neil on see magustoit väga vana ja pakutakse imetavatele emadele tihti, et piima “toota” :) Kohalikus keeles “linnupiim”, mis tundus mulle naljakas, kuna meil selle nime all hoopis teine maius. Aga vahetasime pilte ja kirjeldasime valmistamist, lumepallisupp mis supp. 

Ja kui Ungarist juba juttu tuli, siis ta väitis ka, et neil ei ole mitte ühtegi automaattanklat. Tundub ulme, eksju. Làhed kassasse ja maksad kas sulas või kaardiga või nüüd covidi ajal, kasutad luuki.