Ehitajad vedasid mitu päeva jutti traktoriga vundamendi lahtikaevamisest tekkinud mullahunnikud minema ja just siis kallas vihma. Majatagune muru nàeb välja nagu valmistuks me kevadiseks kartulipanekuks. Maja ees on lihtsalt porikamakate ja vihmasegune asfalt.
Praegune koerajalutusprotseduur on meil siis selline: helkurvest selga ja koer kaenlasse, õue ja üle poriplatsi kapakuga murule. Koer istub ja toriseb, aga häda saab tehtud. Koer sülle ja üle muruplatsi kergliiklusteele. Tagasiteel enne kodu uuesti koer sülle ja trepikojani. Märg moppkasukas pühib trepikotta ladestunud tolmu “seelikusse”. See on leebem variant, aga vajab ikkagi märgpuhastust. Koer st.
Eile unustasin koera sülle haarata, telefonikõne oli ja proua marfal jube kiire. Koer nägi pärast välja nagu oleks mudavanne saanud spaas. Läks jälle pessu ja lina sisse kuivama, õnneks talle meeldib olla puhas.
Põrandaid tuleb pesta vähemalt 2x pàevas, isegi kui oled koera dušiga puhtaks uhanud. See kruus ja sodi kuidagi kleepub ning kuivades jaotub ühtlaselt mööda korterit :)
Hakkasime lund ootama või siis vähemalt pisikest miinust.
Ahjaa, ehitajad pikendasid lepingut veebruarini.
igav sul seal pole :) :)
VastaKustutaaga kartul ( talivili) on hea mõte. Sealt edasi saad hakata tegema panuseid, mis sajandil haljastus korda tehakse :)
Ma tean vastust! Hiljem, peale tähtaega (mis on nüüd veebruari lõpp).
VastaKustuta