Teooria ja praktika. Hind.

Ma olen ettevõtlusmooduli ju läibud ja tean, millest kooseb hind. Olen teinud hunnikus praktilisi ülesandeid, tean, mis asjad maksavad ja millised on maksud. Aga see on teooria. Teate kui raske on seda rakendada praktikas? Grupiõde ikka tsiteeris, et hind peab olema selline, et omal on piinlik küsida. No vot, kui piinlik on piinlik :)? 

Ja veel üks seik. Kui tuttav raamatupidaja mu ettevõtlusmudeli peatüki tooteloos läbi luges, ütles ta, et "kõik on korrektne, oled maksude osast õigesti aru saanud. Aga tead, selliste mahtude juures müüakse mustalt." Reaalsus Eestis. Ma olen ikka omale hea eriala valinud, kes ütles, et elu peab olema kerge. 

• Näiteks, miinimumtunnihind 2021 on ca kolmpool. Kiirusega tegelen, iga järgmine läheb suts kiiremini, aga ikkagi, see on käsitöö. Tihe kude ja korrektne kvaliteet. Taaskasutuspakend Woola!
• Kristi Jõeste ULASe firma müüb 80-95 eurot rahvuslikke kindaid, aga tema on meister, tuntud nimi ja aastaid turul. Ma isegi imestasin, et hind selline. 
• suusakindad (bränditoode) maksavad kuni 130

Nii et siis ca 28-30 töötundi, 6,5 eurot materjali hind. Kudumisele mul isegi ei lähe palju, aga see nutilõnga silmamine ja sättimine, et satuks "õigele kohale" võtab mul praegu veel aega. Tean, et algaja aeglust ei pea klient kinni maksma. Nagu praktikajuhendaja ikka ütles, tee aeglaselt, siis tuleb kiirus. Seega praktiseerin ja testin-testin-testin. 

Palju oleksid lugejad tegelikult nõus maksma? Mind väga huvitab! 

* * *

Natukene ehk ka tootest lähemalt. 

Minu nägemus on, et need sõrmikud peaksid olema nn vanas võtmes kootud. Eestis kasutusel olnud vanad tehnikad, tonaalsus, mustrid. Meie oma rikas kindapärand ühesõnaga. Mulle meeldivad lühikesed "varred", kaunistuseks kaitsemaagiline triip - kas punane või tumesinine, olenevalt põhitoonist. Väikesemustriline kombinatsioon, tihe kudum, kraasvillasest lõngast. Et oleks minu nägu ja mingi ühtne aimavat stiil. Selline pisut oldfashion, palituga ja vanu väärtusi toetav, aga uuele avatud. Kõne vanaemale lumehangest, et paluda pannkooke. Maasikamoosiga.

Fotod on Pexels fotopangast. 

Mul on nüüd logo ka! Üleval paremal saab näha, Sveta tegi. 

Visuaal kujutab šoti terjerit pikutamas lõngakeral. Kujund peegeldab usaldust, rahu ja turvalisust. Sellisel moel käitub antud tõu esindaja vaid nende inimestega, keda ta täielikult usaldab ja olukorras, mis ei tekita talle stressi. Tahaks, et see sõnum kanduks ka minu kindakandjateni: et minu kootud kindaid saaks usaldada ja et nende kandmine tekitaks koduse ning turvalise tunde.

:)