pühapäev, 15. märts 2020

Muhu sukad

Nende sukkade kuduma hakkamise lugu on omamoodi. Koopiakudumise grupis koovad naised neid juba mõnda aega ja ma võtsin seisukoha, et ei liitu ja lõpetan enne muud asjad ära. Ja mul pole Muhuga eriti seoseid ka. Aga kripeldas, sest ega see ikka üks väga labane kudumine pole. Üksjagu nikerdamist ja siis need mõned reeglid, mida nänned vanasti jàrgisid. Lõngaga oli ka keeruline, sest seda õiget kiperoosat peab oskama värvida. Osta sai Saarast siis kui tublid naised jõudsid ka teistele rohkem värvida.

See oli ilus suvepàev kui tekkis teade, et sel ja sel ajal “paisatakse müüki” piiratud kogus Muhu sukkadele vajalikku kiperoosat ja oranži. Ütle nõukaaegsele naisele, et defitsiiti pakutakse ja ta läheb leili. Juhtumisi oli see müükipaiskamise aeg minu kojusõiduaeg. Aga see mind ei takistanud. Keset kauneid suviseid põlluvaheteid peatasin auto ja sooritasin ostu! Ole sa tànatud hea internet, smart ja muud võlud :) Seega oli otsustatud, pean sukki kuduma hakkama.

Seda õiget tumepunast, kollast ja rohelist värvisin juba ise. Ajal, mil väljas oli 30C sooja :D Esimesel
Katsel jäi liiga vale punane aga lõpuks õnnestus. Kiidan Laumetsa ja Pilvelammaste värve.
Siis tuli mõõta koivad üle, teha lõige, proovida koetihedust,  valida mustrid ja kudumine võis alata.
Abiks kogenud prouad koopiaklubis, Muhu roosa kudumisraamat ja natuke ka oma kogemust.
Kudumine on põnev, eriti mustrite osa. Silmamine võtab aega. Otsustasin panna mustrisse pisut vanemad kuked, toredad tuulikud ja muidugi šoti koerad. See alumine triip on alati must valgel pinnal. Nänned on sinna kudunud küll tantsivaid tüdrukuid, mooramaa mehi ja koeri. Igaüks ika omamoodi. Mina panin oma lemmiku - šoti koera!

Lõngaks 12/2 Saara Hea lõng (värvilised) ja 10/2 valge.
Vardad 1.25 Prym
Kulu: 111g värvilisi kokku ja 46g valget.



Kapukaid kudusin talvepäevade ajal müügimeeste valvsa pilgu all. Küsimusi tuli nagu rahet! “Miks sa seda teed?”, “sa kood ka veel, mida sa veel teed?”, “Mis sa nendega pärast teed?”, “Need näevad välja nagu vabrikus tehtud!”.
Kuna seltsimehed olid eelnevalt terve õhtu kurtnud, et ulukiliha koguneb nii palju, et midagi pole peale hakata ja kõike ei saa turustada (liikluses hukkunud kitsed jms), siis oli hea nähvata “miks teie jahil käite?! Samal põhjusel mina koon ja mõni kogub marke! Ja ma koon ikka praktilisi asju ka vahel” Jàid uskuma.

Sukad said valmis 13. märtsil, reedel, erikorra esimesel päeval. Vähemalt jäàb meelde!

Näitan kooliasju ka veidi. Hetkel on meil kümme mappi töönäidistega, igas aines üks. 
Ütlen kohe ära, et joonistamine ja õmblemine ei ole minu lemmikud aga eks ma õpin. Põnev on endiselt ja kohe kahju, et covid-19 meie õpingutesse pausi teeb. 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar