kolmapäev, 30. oktoober 2019

Uus mõõde

Ma olen sellest kirjutanud, et kohati on mul elu nagu Lottel. Kogu aeg tahaks, et oleks ikka huvitav ja saaks uusi asju õppida jne. Vaibumist ei ole veel näha.

Nt sel sügisel läksin ma kooli. Mõtlesin, et tahaks mingit teistsugust mõõdet lisaks rutiiniks kiskuvatele tööasjadele. Ma olen aastaid sellest mõelnud aga ikka on tööl jube keeruline, õppeöö korraldus ei sobi, koer(ad) logisevad jne. Aga sel aastal vat kuidagi klappis! Otsustamishetkel miski ei takistanud ja seadusekuulekas ülemus nõustus, et kui on seadus, siis peab inimene saama õppida. Vähemalt teoorias! Ja kasvõi teises Eesti otsas :D

Minu õhtud on nüüd täidetud värviliste paberite, pliiatsite, materjalide, töövahendite, tahvli, konspektide, raamatute ja õpimappidega. Alates esimesest koolipäevast pole enne 23 magama saanud aga õhin on sees nagu kiirrongil. Üle pika aja ütleb sisetunne, et ma teen asja, mis mulle hullupööra meeldib. Näis, kas see tunne kestab... Telekat pole aega vaadata, sotsiaalmeedias käin üha harvemini...

Nüüd ma siis ägisen selle koorma all, suunurgad kõrvuni ja tuhin sees. Nii äge on! Ja mu õpingud erinevad mu tööst nagu öö ja päev. Ma loodan, et ma jään ellu. Igas mõttes :) Kui ära ei proovi, siis teada ei saa.

Tehke järgi!




2 kommentaari: