Kui ma noor olin*, siis oli meie peres väga pop vaadata iluuisutamist. Eks siis vist vaadati telekast kõik saated ära, kuna telekat oli üks, kava piiratud ja rahvast majas palju. Maitsed olid küll erinevad aga meeles on nagu too spordiala oleks meie kõigi huviorbiidis olnud. Eks see oli silmale ilus ka.
Detaile enam ei mäleta aga mällu on sööbinud üks paaristants Raveli Bolero saatel. Mul oli millegipärast tunne, et see oli Vene paar aga google ütleb, et 1984. aasta ja Torvill&Dean. Ju siis see nii oli. Samal aastal esines ka Katarina Witt. Bolero kava oli imeilus.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. See oli mu esimene kokkupuude Raveli "Boleroga" ning see meloodia sööbis jäädavalt mällu. Ma ei tea, mis nipiga tol ajal mingi faktikatke põhjal lisainfot hangiti, ei mäleta :) aga see on selline "lapsepõlvemuusika" mul siiani ja faktid ma teada sain. Noh, et kess ja mis ja kuidas.
Täna hommikul kuulasin raadiost Minna Lindgreni "Muusika on tõsine asi" saadet (soovitan, seda saab kuulata kuni 2. augustini Klassikaraadios kell 8.45 ja 17.40, osad on ka järelkuulatavad, saab alla laadida) ning tänane osa oli Ravelist ja tema Bolerost. Kes neid osi on kuulanud, siis teab ilmselt kui muhedalt need on kirjutatud. Vahtrik oli täna suisa naerma hakkamise piiril aga pidas vapralt vastu.
Kõik saated on kuulatavad siit.
Tänase osa pealkiri on Bolero kui unelm!
Ja pealkirjaks oleva lause hüüatas üks kuulaja saalist kui Bolerot ette kanti :)
* nüüd olen ma siis selles eas, kus mu postutised algavad sõnadega "kui ma noor olin". Ei noh, palju õnne mulle, eksole!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar