Ruhnu rosavamsa

Minu rosavamsa on lõpuks valmis! Üritasin kudumisprotsessi ajal tegevust pildistada ja märkmeid teha, et kui peaks tekkima soov teha veel üks, siis on hea järge ajada. Tegin Dagmari näpunäidete järgi ja "nii nagu vanasti", abiks olid ka Anu Pinki nõuanded. Apsakaid on aga need tunneb ära vaid siis kui oskad vaadata.

Panen siia vaid kaks pilti, Ravelrys on rohkem. Oluline info siis ka :

• Vardad: 1.75 & 1.50
• Lõng: Saara 10/2 : valget kulus 336g, tumesinist 4g. 

Alustasin 9. veebruaril ja lõpetasin 9. detsembril aga ma suvel ei kudunud. Vahepeal said valmis kaks pitssalli ja ühed kindad, sokid vist ka. Nii et see periood kajasta tegelikku kudumisaega, ma kunagi  ei mõõda.

Päris koopia ei ole aga kasutatud on vanu kudumisvõtteid ja Ruhnu vamsadele iseloomulikke nõkse!
Eeskujudeks: põhimuster (valge) Ruhnu muuseumi vamsalt, ilmunud raamatus “Eesti silmuskudumine. Tavad ja tehnikad. I”.
Küljeviklid ja kaelus: Soomes olevalt vamsalt: SU 4106:446;
Tagumise serva vikkel: vist oli sellelt vamsalt, mis Nordiskas: NM 0145001
Varrukaserva muster: ERM Fk 839:9 ja ERM EJ 140:1

Lisain siia lingid ka :

• SU4106:446
• RrM RuM 987 F 27:13
• NM.0145001 

Alumine tagumine viklis serv on kootud ringselt (pea meeles - tagasipööramiseks on vaja lisasilmuseid jätta järgmiseks korraks) ning siis lahti lõigatud (nn steegi põhimõttel). Tagumine serv on pikem kui esimene.

Peale soonikserva on mõlemad pooled ühendatud ja ringselt kootud üles välja (nb! taas lisasilmused küljeõmblusteks vajalikud!).
Keskkohale talje andmiseks on järsk kahandus kahel pool. Vamsa kooti hästi taljesse, ümber keha hoidma. 

Seejärel küljed lahti lõigatud ja tagasi õmmeldud, ääristatud. NB! kõik vanad kampsunid on väidetavalt lahti lõigatud ja kokku õmmeldud. See tugev küljeõmblus hoiab paremini, eriti kui taljega probleeme :)

Varrukad on kootud eraldi aga ülevalt alla, ca pool cm jäetud õmblusvaruks. Kohe kaenla alt tuleb kiire kahandus
Alguses lõin silmused otse varrukasuust aga harutasin ära, kuna vanasti nii ei tehtud ja mul oli kehaosa pestud ning natukene vanutatud. Kudusin ringselt ning varrukaotsad on tehtud peenemate varrastega.

Lõpetama oleks pidanud kahevärviliselt aga ma tegin alguses kahevärvilise rea ja siis valgega maha. Võibolla muudan, hetkel nagu tunduks, et äkki hakkab natsa rullima.

Ruhnulased kutsusid neid kaheksakandu roosideks, sellest ka rosavamsa. Valge rosavamsa oli pidulik kampsun. Lisaks oli tumesinine vamsa ehk blåvamsa ning igapäevaseks kandmiseks kooti stripuvamsad - hallid, patentkoes lihtsad kampsunid.

 Ruhnu on massidesse läinud kaks korda - kui linastus "Karge meri" ning siis kui karu Ruhnu saarel ringi kondas. Viimasest sündmusest inspireeritult tegid lätlased ka vaimuka filmi. Kolleegidega on sageli nöökimine teemal "teil on nii palju saari ja meile ei võinud seda ühte anda!".

Ma ise ei ole kunagi Ruhnul käinud, kuigi tahaks minna küll. Ja nüüd tahaks veel Ruhnu sukki, kindaid ning toredat musta villast seelikut, mille juurde kõike seda ilu kanda sünniks. Süües kasvab isu! Aga enne tuleb Jüri kiilsukad valmis kududa, need jäid mul vahepeal natukeseks ootele!