Pikem paus

Käsitöö vallas on mingi veider aeg hetkel. Olen alustanud täpselt 4 erineva asjaga, nendest kaks on lihtsalt pooleli,  isu pole, ühe harutasin juba ära  ja kaks vedelevad sohval... Hirmus isu oli mõnusa villase kampsuni järele ja kuna ma olen siin juba pea paari aasta jooksul kogunud erinevatelt allahindlustelt ilusat aplakat, oli mõte midagi sellest teha. Mustris ja toon-toonis aga no ei suju. Ca 10cm sain valmis ja tunne ei ole õige. Ma ei oska isegi seda kuidagi põhjendada aga asi ei edene. Aga nii palju ma juba tean, et kui ma sellise vale tundega edasi koon, siis asja sellest ei saa...

Reede õhtul võtsin oma lõngad uuesti ette ja mõtlesin pikalt. Kiskus lihtsa ja maavillase poole. Aastaid tagasi kinkis ema mulle mitu vihti üleminekutega Aade Lõnga, need sai kohe pestud ja kerasse keritud aga seisid kapis "oma aega oodates". Nüüd vist on see aeg käes. Tegin proovilapi, arvutasin natukene ja lõin silmad üles. Koon mõnuga ja tunne on see õige! Sisetunnet tasub usaldada, sest ainult nii tuleb lõpuks hea tulemus. Ma armastan seda lõnga, kuigi too tundub vahel pisut karm ja tahumatu koega. Aga need "rebane põllul" toonid, see vastuoluline kooslus "karmus koos pehmusega" - sellel on omamoodi võlu. Hetkel tundub, et kudumiskriis on selleks korraks vist möödas.

Rebase pilt pärineb siit foorumist

Vähem suvalist sahmimist ja rohkem usaldust enese tegemiste vastu, nuppu selle "õige tunde" ära tundmiseks! - võiks olla selle aasta motoks!