Komandeering

Kutsid olid esimest korda "komandeeringus", st Blacky on juba komandeeringute veteran muidugi aga Rosinale oli see esimene kord. Seekord võttis nad oma hoole alla minu ema, kes on nüüd kodune ja kel aega laialt käes.

Tundub, et koerad käitusid kenasti, sest ned ülistavaid kommentaare kuulen siiani :) Blackyle oli lausa oma pesa õmmeldud, mis küll meeldis rohkem Rosinale ning pesa külastatavus oli seetõttu olnud väga tihe. Ema juures magati nagu notid (kodus küsib B üle päeva öösiti õue), söödi nagu põrsad (võtmesõnaks "frikadellisupp krõbudega") ning oldi kannatlikud. Oskavad küll käituda kui vaja on :D

Lätis oli kevadine, lund polnud ja lind laulis.

Ise aga käisin Siguldas ja Valmieras töökohtumisel, kus pisut ka lustiaega. Muuhulgas proovisin lõpuks ometi ära Sigulda bobikelguraja (pehme kelguga) ning nägin seest poolt oma silmaga, kuidas väikeses õllemõisas õlut pruulitakse.
Hästi tore oli!


Koeraomaniku reisid on alati sellised väljakutseterohked ning reeglina ma olen juba enne "starti" väsinud, sest nii palju tuleb kokku leppida, läbi rääkida, korraldada. Aga kui ma siis ikkagi juba kohal olen, on hea tunne. Ja Lätti lähen ma alati hea meelega!

Vaheldust on meile kõigile vaja, ka koeraomanikele :)