Kogumisretked Harju-Jaanis

Raamatus "Reisikirjeldus ainelise vanavara korjamise üle" kirjutab Gustav Vilbaste (Vilberg) aastal 1913 järgmist :

Harju-Jaani kihelkonnast sai tänavu läbi käidud järgmised külad: Kehra, Loo, Kerbu (Looküla), Pirga, Pirsu, Otsa, Liivakalda, Wikipalu, Kõrve, Soodla, Weski, Aawere, Kihmla, Uueküla, Kaersu (Kaersoo), Sambu, Haljava, Koba, Tõhelgi, Perila, Metsanurga, Silmsi, Igavere, Igavere saunaküla, Kalesi ja Kurgla, Anija, Raasiku ja Peningi mõisa ümbruses olevad teomeeste toad ja üksikud talud Anija metsades. 

Läbi käidud kohad ei ole mitte rikkad ainelise wanawara poolest. Rahvariided on aasta 60-70 eest kaduma hakanud. Et pärastpoole neid asju enam ei kantud, siis kisti asjad lõhki, anti kaltsukaupmeestele, hävitati ära. Mõned üksikud osad endisest rahvariidest on rohkem kokkuhoidvatele inimestele järele jäänud, kuid nendest ei saa kuidagi tervet kihelkonna ülikonda kokku seada. Rohkem puutuvad silma endised vööd ja käised Harju-Jaani kihelkonnas. Mõni üksik sõidutekk on ka veel alles jäänud. Meesterahva riideid ei ole ammugi. Wanemad inimesed oskavad veel ikka seletada, kuidas ennevanasti kintspükse kantud ja kampsunid vasknööpidega säranud. Saada ei ole neid aga kusagilt enam. 

Iluasjad - sõled, preesid - on enamiste linna juutidele viidud, sest nendega enam midagi teha ei olnud, kui nad kord juba moodist välja läksid. Üksikud preesid tulevad veel ette, sõlge ei ole kusagilt enam saada, ehk seda küll ennemalt on kantud. Terve Harju-Jaani kihelkonna peale nägin ühte sõlge; seda ei antud ära - olevat hea ema mälestus. 

Muud vanemad tarvituse asjad on kadunud. Kui uuemad ja paremad tarvitusele võetud, jäänud vanad tööriistad, nõud jne vedelema. Et tühjast kolust lahti saada, põletatud puu nõud samati ära, mõned asjad lagunenud iseenesest, ja praegu ei ole neist enam midagit järele jäänud, peale niisuguste asjade, mis veelgi tarvitusel on.