Rosin ja püksid

Rosin on üks tõeline rosin :)

Viimasel ajal on ta ära õppinud, millised on "linnariided" ja milliste pükstega ma olen kodus/jalutan koeri. Kui viimased magamistoast õhtul ära toon, siis on mul sabas üks ütlemata rõõmus hüplev koer! Et äkki saab õue või miskit ja õues on alati tore!

Hommikuti kui panen selga "linnariided", sellist kino ei tehta. Ollakse oma pesas ja jälgitakse minu liikumisi pisut nukral pilgul. Kui kodupükse nähtaval pole, pole mõtet energiat raisata. Selge, läheb ära, magame edasi.

Rosin sai sel kuul omale ka isiklikud tualett-tarbed :) Pehmemapoolse kraasi ja oma kammi, nüüd ei pea enam B omi laenama. Kammimine talle väga meeldib, kõhu alt sügamine ja kreemitamine ka. Viskab end selili vaibale ja mõnuleb. Kui protseduur lõppeb ja luban tal tõusta, siis ta enamasti eelistab veel edasi vedeleda, omal õnnis nägu peas :)

Õhtuti pressib Rosin end meelsasti sülle ja võiks seal pikutada tunde kui lastaks. B lemmikkoht on endiselt diivanilaua all, minu jalgade juures.B norib vahel muhku, sest on veendunud, et Rosinal on parem söök kui temal aga no ise teab, millega riskib. Rosina hoiatava urinaga nt. Kuigi ta ei söö oma kaussi kunagi tühjaks, on tal alati mure, et äkki ei jagu ja eriti suur mure on siis kui B kuklasse hingab. Aga noh, mulle ka ei meeldiks süüa kui keegi pidevalt kuklasse hingaks ning "palasid loeks".

Õues käivad nagu kaks politsekoera, kollase-hallitriibulised helkurvestid seljas. Rosinale on vest tsipa suur aga kui kõvasti kinni tõmmata, siis püsib ümber kere küll. Õnneks on see vestilõige just selline, et võimaldab kere ümbermõõtu jälgides parajaks sättida ja see mõõt võib olla üsna suures vahemikus nagu koerte pealt võib näha. Mutikesele õmmeldi isegi pikendused, mõni lihtsalt kosub kiiremini, ilmselt õhust ja armastusest :P

Pori ja pimedus on tüütu, pimedas tunduvad põõsad kahtlased ja inimesed suured kollid. Aga toas on seltsis mõnus ja tore :)