Paralleelid ja muidumõtted

Haapsalu pitsipäeva ülevaadet ei tule ikka veel, kuidagi kiire on ja muud mõtted kipuvad vahele. Kirjutan vahelduseks hoopis millestki muust. Nt muusikast ja paralleelidest, mis mul viimastel päevadel peas tekkinud on...

Ütleme, et on olemas popmuusika ja klassikaline muusika. Eks neid määratlusi ning źanre ole muidugi palju-palju rohkem aga selle postituse jaoks on mul vaja esialgu kahte.

Klassikalist muusikat niisama üleöö armastama ei hakka. No kui, siis pigem kergemat kompositsiooni, mõnusat meloodilist viisi, EL hümni nt.

Pisut keerulisema muusika jaoks on vaja eelteadmisi, treenitud kuulmis- ja maitsemeelt. Ka vastav haridus tuleb kasuks, kuigi see pole muusika kuulamise aspektist just primaarne. Pigem on oluline harjumus, mis tekib aastatega. Alustad lihtsast ja liigud keerulisemate skeemideni ning isegi siis ei pruugi kõik muusikasõbrad E.S. Tüüri armastama hakata. Liiga teistmoodi on. Elitaatne.

Popmuusikal on lihtne rütm, enamasti suhteliselt primitiivne viis, mis jääb kummitama. Köidab masse, piirideta. Meloodiast kaasa haaratud, ahmid kaasakiskuvat rütmi, nõksutad puusa ja ümised sõnu. Ka sõnad loevad. Ilusad lähevad hinge, toovad sära silma ja hitt on sündinud. Elu on rusuv niigi, vahel on vaja end üles raputada. Kiirelt, et unustada.


Popmuusiku läbi häda ehk muusikalisse saad aga katsu teda painutada mõne tõsiselt võetava orkestri tarbeks, mkm. Samuti ei lähe endast lugupidav ooperilaulja poppi laulma. "Usk" ei luba, öeldakse.

Sama on vist ka käsitööinimestega. On kitsalt grupp väga vingeid tegijainimesi, kes kunagi ei blogi, kuna ideed pole kaitstud ja "usk ei luba", oskusi ei ole ja üleüldse, appi, avalikult niiviisi, milleks... ja ega seda aegagi pole ju.

On ka neid, kes pisut blogivad, annavad õrnalt aimu oma käekäigust kitsalt oma erialal. Pildid kaitstud või udustatud, välistamaks koopiaid. Ei sõnagi reaalsest elust, raskest loometeest. Lihtsalt sellised "olen olemas" katked. Sellisest blogis ei ole kunagi võimalik lugeda, et autor vahel loomepiinu kogeb või et tal kasvõi nt piim üle keeb. Argielu selles blogis ei eksisteeri.

Valdav enamus blogiks kõigest, rõõm & soov jagada ja jagatud saada ei mahu inimese sisse muidu lihtsalt ära. Teemaks läheb kõik, filtrita. Sellised eestlase lihtsa elu kroonikad, mida omal ajal pidas kirjaoskaja härra kirjutuslaua taga sirge seljaga istudes, tindipott ees ja sulg käes - "Täna müüsime me hobuse ja tundub, et ka lehmade arvu peaks vähendama, kuna talv on pikk ning heina ei jagu. Tubaka hinnad on ka liiga kõrged"- stiilis.. *

Nagu on inimesi, kes põhimõtteliselt ei kuula klassikat, isegi kui neil oleks eeldusi, nii on ka inimesi, kes mitte kunagi ei kuula poppi.  Ega tõsisema muusika tegijad ka kerget elu pole elanud. "Täna mängid saksfoni, homme reedad kodumaa". Teate ju küll neid aegu... 

Keegi ei tea, kus on tõde ja mis on õige(m). Igaüks ajab oma asja. Pop va massiloom, paraku, müüb vist paremini?

* Mulle meeldib neid muide vahel lugeda, isegi vanahärra Kreutzwald kirjutas oma kirjavahetuses lakkamatult olmest!