Ema pani eile maal Suskale hüüdnimeks "lamav politseinik". Teate küll neid paksendusi koolimajade ees ja tänavatel majade vahel, mis püüavad kiiruse kinni ega lase kihutada. Autojuhtidele tülinaks, eriti kui nood ei ole korralikult tähistatud :P
Suskin nimelt harrastab viimasel ajal kõige käidavamates kohtades külili viskumist. Ikka nii, et sekundipealt ja kohe magama. Tal oleks nagu kaks nuppu küljes - "kihuta" ja "maga".
Tänasel jalutusretkel sai meil nalja ka (nagu alati). Nimelt oli keegi isane kaak pissinud elektriposti täis ja Suskin keeldus edasi tulemast. Kõigepealt tutvus lõhnaga põhjalikult (ma ei tea ühtegi koera, kes NII kaua passiks ühe lõhna juures) ja siis nuputas, kuidas lõhna üle sirtsudada. Ega muud üle ei jäänudki kui jalga tõsta :D
Mutike oli niisama tubli ja kõndis lõõskavas hommikupäikeses 45minutit meiega kaasa. Üle pika aja tore jalutamine oli. Tagasiteel otsis varju, mistõttu nägi meie trajektoor välja üsna koomiline. Kus puu teele viluvarju heitis, sinna suunas mutikene kimas. Egas koer loll pole!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar