laupäev, 18. veebruar 2012

Kuduv koeraomanik

Ma ei teagi, kumba ma rohkem olen - kas koeraomanik või kuduja. Hetkel vist rohkem koeraomanik, sest nendega igapäevaselt mittetegelemine ei tule kõne allagi. Samas kui kudumisega mittetegelemine regulaaselt tuleb küll. Seega siis ikkagi nagu domineeriks koeraomanik olemine. Ok. Siis peaks olema ka õigustatud järgnev pahameel.

Ma tahaksin väga, et ilmuks kuskil lehes (üleriigilises, autoriteetselt isikult, suurte tähtedega ja lihtsas-löövas stiilis) jutt sellest, et haigused võivad tabada kõiki. Ole sa inimene, koer, kass või rott. Keegi ei ole kaitstud või eelistatud. Nii et kui keegi jälle hakkab mullle emotsionaalselt seletama, et tõukoerad ongi ühed haiged ja kipaka olemisega olevused, siis ma ei tea, peksa just ei saa aga viisakat vastust ei tasu ka loota.
Et mitte jääda üldsõnaliseks, siis olgu öeldud, et
  • kõik, kes vajavad abi, peaksid seda ka saama.
  • Ei ole nii, et segavereline ketikoer elab aastaid mingi haigusega ja seda ei ravita (või vaadatakse lihtsalt mööda, sest no kesse nendega ikka arstide vahet jooksma hakkab ja kallis on ka).
  • Võib olla ka nii, et on kaks tõukoera ja üks on terve kui purikas aga teisel vanusega logiseb siit ja sealt. Iga vana koer võib "logisema" hakata nagu ka vana inimene.
  • On haigusi, mis tulevad stressist, valest toitumisest või radikaalselt muutunud elustiilist, sh ei pruugi geenidel miskit häda või puudu olla. Kehtib nii inimeste kui loomade puhul. Passi haigus sel juhul ei vaata muide.
  • Arstiabi on kallis, sest vanadele koertele ei kehti kindlustus ja riiklikku neil paraku ka pole. Sellega peab arvestama (säästud)
  • Koerad ei lähe metsa surema! Minu koerad, kui neil on kehvem olla või raskem periood, pigem otsivad abi ja lähedust. Ma arvan, et see on normaalne käitumine ja mind solvab kui keegi sellist jura ajama hakkab. 
  • Üleüldse, need pagamama müüdid koeranduses ajavad vahel hulluks! Inimesed, on 21. sajand, harige ennast.
Oeh, keesin kenal päikselisel päeval üle ja lähen nüüd... jah, õigesti arvasite - kuduma!
Teie aga enne kui te võtate koera, kassi, teete lapse või misiganes, matke emotsioonid maha ja mõtelge. Ja kui tohiks paluda, ärge toppige oma nina igale poole. Aitähh.

Kuri KK.

4 kommentaari:

  1. Oioi, kes see Sind niimoodi pahandas:) Issanda loomaaed on kirju...aga ma tean, et mõnigi kord suudavad mõned asjad ikka rabada ja endast välja viia küll.Aga ma nüüd lähen oma logiseva 13 aastasega välja, tal hetkel kõht lahti...kah ilmselt sellepärast et tal pass ja paberid:) Ei saa ju see olla vanusest või sellest, et mingi sissesöödud asi ei sobinud:)Kaunist kudumislaupäeva:)Kristiina

    VastaKustuta
  2. Ahh, vahel on vaja aur välja lasta :)

    VastaKustuta
  3. Auru on vaja vahel välja lasta, see selleks.

    Aga ma tahtsin lihtsalt märkida ..
    Ma ikka kodus vahel siin tutvustan kaasale ka, et kelel blogi ma nüüd loen ja kes -kus-millal.
    JA ühel ilusal päeval ta mingi asja kohta (ju ma mõnd pilti blogist näitasin) küsis, et kas see "kuduva koera omanik" :) Ja mina muidugi kinnitasin takka, ise üldse aru saamata, kes siis see kuduja nüüd on. Alles hiljem jõudis kohale.

    Juhtub ka parimates peredes. Sorri. Üldse mitte paha pärast.

    Tiina segasummasuvilast
    (no ei saa mina siin oma nime all kommenteerida)

    VastaKustuta
  4. :)
    Ma enam ise ka ei mäleta, kust see nimi mul tuli aga no seda ma siiski olen.

    VastaKustuta