Täna olid tüdrukud tagasi kodus, olid käinud memmu juurest suvitamas. Läksime koertega jalutama ja siis see karjatus tuligi : "Suska! Blacky! Outsh!" Lisaks ühele väledale mustapealisele sibas suur kamp lapsi kohale ja kõik tahtsid muidugi koertega koos jalutada. Vanemad jooksid sabas, sest osad neist nägid shotikates potensiaalset ohtu väikelapse elule :P. Blacky hakkas suurest erutusest mulda sööma ja Suskin sättis pee lastesuunas, et saaks laiemale kereosale rohkem paisid. Rõõm oli vastastikune.
Jalutamine nägi välja nii, et kõigepealt tuli hirmus suur kisa ja sädin. Siis hakkas paistma peatäis lapsi ning nende sabas tihkelt sibamas kaks karvast koera. Kui koerad korda-mööda kakale hakkasid, karjatas üks lastest : "stopp!" ja kõik see kamp jooksis vaatama, kuidas koer kakab, millised on junnid ja kuidas neid koristatakse. Seejärel rongkäik jätkus. Pikka pidu polnud, sest murelikud vanemad ei taht meid silmist lasta ja ega ma selle karjaga maanteele minna ka soovinud. K., K., K., M. ja üks uus laps oli ka, kelle nimi läks meelest. M. küsis, kust ma koerad sain. Mispeale K., kes omameelest teab koertest kõike (sest ta on mind kuude kaupa üle kuulanud) teatas (ilmel: no issand, kuidas sa siis ei tea ja sinna juurde silmi pööritades), et "koerakasvatajal olid pojad ja sealt ta ostis noh!" Siis tulid küsimused, et kus koerad magavad ja kas nad kodus saavad olla lahtiselt. Mida nad söövad jne. Lõpuks, arvake ära, mis küsimus tuli? Õige!!! - "kas sul lehmapilte on?" Selle peale üks lapsevanem karjatas ahastusest. Mina itsitasin.
Loomulikult pidid nad kõik koos meid koju saatma. Selleks hetkeks oli meiega liitunud suurem poiss rattaga, kes ei julgenud ratast jäta õue,vaid tassis selle trepikotta kaasa. Koerad koju saadetud, mindi lõpuks laiali. Suskin ei suutnud pärast tükk aega rahuneda, sest aknast kostus pidevalt laste hääli. Istus keset tuba, pilk naelutatud aknale ja valmis kohe tormama. Igavene klemm selline.
Laupäeval kui suure vihma hommikul oli tarvis õue pissile minna, siis kõndis Suska nagu toonekurg. Tõstis käppa laias kaares läbi õhu ja asetas siis ettevaatlikult märjale asfaldile. Läbi häda kannatas minna kuni sirelipõõsani ja siis kohe kiirelt tagasi koju. Jalutage ise kui tahate.
Ma armastan neid hommikusi loomalugsid. Hea tunne kohe kogu päevaks. Aitäh!
VastaKustutanaersin õhtul voodis nii kõvasti, et pidin lapse üles ajama :D
VastaKustuta:D
VastaKustutaSee neljaaastaste iga on üks nalja-iga jah, pidev kino käib.
lehmapilte??? miks? *küsib ilmselt võhik* =)
VastaKustutaOo kui hea!! Naeran siin üksi arvuti taga:P
VastaKustutaEdu.
/uusi koeralugusid ootama jäädes, Ruth/
Üks kord sai antud mummuu jogurti ümber olnud lehmadega joonistuspilte lapsele värvimiseks. Aga mummuu seda sarja enam ei toodeta, vähemalt pole seal ümber enam lehmapilte.
VastaKustuta