Ma saan aru, et kui vaadata filme mitu aastat hiljem ja siis neist blogida, ei ole sest enam miskit mõnu ega uudisekünnist ülevat nuppu. Aga kroonika mõttes olgu märgitud, et leidsin kodust ühe vana VHSi, mis oli veel juhtumisi nägemata. Tõeliselt lõbus vaatamine, vahepeal ikka itsitasin südamest. Film ise aastast 2004.
Parem hilja kui mitte kunagi.
Lisaks on jäänud blogimata film nimega Morfium. Vene film, ehe ja sürr, leidsin vist jälle kuskilt supermarketist alllahinnatud filmide kastist. Kolkakülla praktikale saadetud vene arstist, Bulgakovi jutustuse põhjal. Kuna mina olen vene filmide najal üles kasvanud, siis mulle nood meeldivad. Siuke rabav maalähedus, ehtsad karakterid ja vene hing. Lõpp läks kaoseks kätte ära aga see sobis filmi läbiva meeleoluga.
Nüüd tahaks midagi uut aga kodused varud on piiratud. Kui keegi kodus kevadise suurpuhastuse ette võtab ja filme ära viskama hakkab, siis hõigake. Draama ja hää sobivad alati.
Praegu meenus, et Elionil on ka miskine laenutus olemas aga kunagi kui ma seal kolasin, siis erilist muljet ei jäänud. Peaks kunagi uurima kui filmiisu jälle peale tuleb.
Me ikka vahel kaeme seda Elioni laenutust ja ühe filmi, mis mulle väga meeldib, ma olen sealt leidnud kah. Isegi kaks tegelt. Üks oli Alibi -no on omamoodi asjake- ja teine oli Kogu tõde armastusest selline väike meelelahutus, kui telkust muud ei tule.
VastaKustutaAga jah, Alibi leidsin hiljem ka kuskilt Prismast või mujalt mõne krooniga DVD-l. Vahel veab :)
Ma eile ka pisut vaatasin seal ringi ja mõned jäid ilma. Neil on nüüd isegi miskine kuupõhine teenus.
VastaKustuta