neljapäev, 10. märts 2011

Asjad, mida ma pole oma koerale õpetanud

Jooga. 

Alati peale jalutuskäigult naasmist rullib Suska end mööda vaipa ning seejärel võtab sisse joogapoosi. Vedeleb siis selles poosis tardunult mõned minutid, siis "ärkab" ja klopib end virgeks.










Pudelid.
Iga kord kui jalutuskäigul jääb Suskale ette mõni plastpudel, tuleb see tähtsalt koju kanda. Pudel on nagu saak, peale pudeli leidmist ei huvita mitte miski. Ei liuväli (mille nimel vahel koera üldse õue saab) ega teised koerad. Üks kindel suund koju, pudel vaibale ja siis hambaid puhkama.
Ega see tassimine pole lihtne! Hambad lähevad ju hellaks ja tuul puhub suhu kui suu pudelit täis on.
Ja mina ei ole talle seda õpetanud. Ma kiidan küll, et tubli ja vii koju aga otseselt ei ole sel teemal trenni tehtud. Iseenese tarkusest nagu säärases mulgis.

Täna täheldasin veel, et ma oleks nagu spets valve all kodus. Kõik pakid ja kotid, mis üle meie ukseläve tulevad, tuleb ära kontrollida. Uued riided nuusutatakse üle, kotti pistetakse pea, kingad uuritakse läbi ja üleüldse ega see on ka kahtlane kui inimesel linnalõhn juures on.
Täna aga oli mingi ekstra kontroll peal. Lähen hommikul tualetti, Suskin üürgab ukse taga, et no halloo, kaua seal ollakse. Seejärel läksin pesema, siis pressis ukse vahelt sisse mutikese habe kontrollimaks vist, et ega ma veega alla ei läinud. Kui esikus hakkan mantlit selga panema, siis kogunetakse ka vaatama. Alles siis kui koti haaran ja võtmed, siis toimub hargnemine. Suskin läheb köögi tugitooli vedelema ja B magamistuppa minu voodisse. Missioon täidetud, oma inimene teele saadetud ja tuleb sättida end ootele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar