Pealkirjast võiks järeldada, et suuremat sorti mõõn on majas. No päris nii hull vist asi ikka pole veel aga ega midagi rõõmustavat ka teatada pole.
Alustasin juba eelmisel nädalal Triinu kinnastega aga kohati on tunne, et ma kooks nagu tagupidi. Proovin ühte uut tehnikat, millega mul siiani pole kokkupuudet ja juhendite lugemises olen ma eluaeg olnud "kõva käsi". Kui meenutada kooliajast matemaatikaülesandeid teemal "lihtsusta", siis mina suutsin alati jõuda tulemuseni suure ringiga. Tundub, et ma olen sama "metoodikat" rakendamas ka praegu. Eks näis, mis sest saab, tulemus ju väga hull ei ole :D.
Lisaks on pooleli ikka veel HS, millega on mul see kamm, et lõng hakkab otsa saama. Keskosaga olen enam-vähem ühelpool aga kera on nii pisikene, et pits sellest ilmselt välja ei tule. Seega panin seisma mingil x hetkel ja seisabki. Mõtlesin isegi korra, et äkki teeks pitsi ühekordsest aga ma kardan, et kontrast jääb liiga suur ja siis ma ei taha ju seda kanda enam. Harutada ka ei raatsi ja ilma pitsita on mage värk.
Omale koon ühte tśemprit DB ajakirjast aga kuna varras on 2.0 ja lõng peenike, siis sellega läheb veel aega.
Eriti kui kududa vaid laupäeviti ja maal mõned tunnid. Rohkemaks praegu pole viitsimist.
Poolikud kudumid ei motiveeri, eriti kui neid palju tekib. Vaja oleks veel tumepunaseid randmesoojendajaid ning emale midagi sünnipäevaks alustada aga hoian end tagasi. Poolikud asjad enne!
Kui kellelgi on jagada mõni hea nipp, kuidas kudumisisu tagasi saada, siis andke aga lahkesti märku.
Ainus õigustus minu logelungile on see, et ma loen palju ja mul on olnud 3 põhjalikku seenerallit.
Kuigi jah, netis võiks siiski vähem olla, see probleem on mul endiselt üleval.
Pilte seekord ei tule.
Milline sul see HS lõng on , mul on nac valget Ogre oma üle
VastaKustutaMina tean, kuidas kudumisisu tagasi tuleb. Kududes. ;-)) Tegelt ka.
VastaKustutaVõi siis teine meetod, mis minu puhul töötab- korja poolikud tööd maja pealt kokku, pane nad ühe laua peale, imetle siis seda hunnikut ja lase süümekatel võimust võtta. Mind motiveerib, nuta või naera.
mulle mõjub motiveerivalt see, kui suure asja vahepeale paari sokke koon. mingigi valmissaamise rõõm vahepeal...
VastaKustutaaga kinnaste puhul ma pole seda proovinud, siis peaks midagi veel väiksemat olema. titesokid ehk?
Ieska, seda on raske öelda. Too lõng pärineb 80ndatest ja mul oli too veel kahekordseks keritud vanaema poolt. Selline toorem, mitte kriitvalge.
VastaKustutaMul on poolikud tööd kogu aeg siin sohval, kus ma õhtuti vedelen ja arvutis istun. Mul on tunne, et mind demotiveerib see lõng. Kindatoonid ei ole mu erilised lemmikud aga samas ma ise nood valisin :D. Kampsuni omad jälle on valmiskudumina kenad aga keras ja kududes ilge piin.
Täna õnneks ikka kinnastega sain pisut edasi, kuid vähe. Nii ilus ilm oli, et ei raatsinud terve päeva toas olla.