Õhtusel jalutuskäigul trehvasime ühe 4kuuse jack russeli poisiga. No küll oli elav lahe elukas :D
Vaatasin, et mis shotikad teevad, kas sobib neile või mitte. Koerte puhul ei tea mitte kunagi, millal nägu meeldib ja millal ei meeldi. Vot see kiitsakas poiss sobis aga üks pekingi paleekoera moodi karvakera, kes siinkandis hommikuti jalutab, tema ei sobi kohe üldse.
Kutsikas tegi kõik, et tibidele muljet avaldada. Tõmbas kõrvad kujuteldava kummiga kõrvade taha, keerutas puusa ja naeratas. No ikka avaldab muljet, kui keegi nahast välja poeb, et meeldida. Habe oli alles udemes aga trikitada oskas küll. Tormles ümber Blacky nii, et sel hakkas pea kergelt ringi juba käima ja haugatas noormehe korrale. Siis võeti Suskin ette, see istus igaks juhuks maha ja vaatles eemalt, et mis mees ka on. Koerte omavaheline suhtlemine on vahel naljakas.
Igatahes see tüüp tunnistati omaks ning Suska meelest võib siuke siinkandis liikuda küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar