Tundub, et minu esimene korralik leivtegu jääbki viimaseks :D, sest kõik järgmised on läinud ajalukku kui mitteleivad.
Tänasel oli tugev potensiaal saada heaks. Juuretis koburtas kui koju tulin ja oli hapukas. Kerkis leib ka kuskil paar tunnikest akna peal ja augud läksid täis. Ahjus oli alguses 200C peal ja pisut peale, siis keerasin alla 200C ja hoidsin kokku vast paar tundi. Mul pole täpset mõõdikut aga sättisin, et oleks ca 180C. Taigen oli seekord nagu paks hapukoor, siuke vormi jaoks rohkem.
Koorik on imehea, rosinad olid sees ja tegin sellise magusama, leivasiirupiga ja puha aga seest kõik täiesti taignane. Ma kahtlustan, et mu ahjule ei sobi see veekausitehnika. Kohe alguses ma ei pannud ja vaatasin, et hakkab pisut koorikut kergitama jälle. Siis panin ruttu veekausi alla põhja ning pealt leib jäi stabiilne ja kena. Aga nii ka jäi, kuigi tõstsin poole kerkimise ajal kõige alumisele restile, et küpsetaks ikka põhjast ka. Arumaisaa, kuidas esimesel korral õnnestus?
Koorik on lihtsalt imelise maitsega, nosin siin ja murran hambaid. Hästi kõva on. Ilmselt ma ikka kiirustan mingis etapis ja no sisetunnet tuleks ka usaldada. Mul on ikka nii, et kui pole õige tunne, siis ei tohiks midagi teha kah.
PS. taignast ülejäänud osa panin muffinipanni ja tunnikeseks ahju, need kaapekakud tulid küll mõnusad.
Meie teeme oma leiba selle õpetuse järgi. Soola-suhkurt paneme küll natuke vähem. Linnaseekstrakti pole enam üldse kasutanud, selle asemel lisame natuke linnasejahu. Alati tuleb välja. Isegi pisikeses laua peal elavas elektriahjus, mis sooja lekib. Muide, leivategu sõltub mu meelest palju ka juuretisest.
VastaKustutaKui ahju pandav taigen on hapukoorepaksune, siis on see ilmselgelt liiga vedel. Pane aga jahu uhkelt juurde, nii et käega sõtkudes hakkab lurtsuma. Erru soovitatud juhendi järgi teen mina ka (põhimõtteliselt), sattusin pea paar aastat tagasi Annely Maksani loengule. Esimese satsi panen jämedama ja teise peenema rukkijahuga ja soola, mett/suhkrut. Küpsetusaega olen timminud ise selliseni - 250 kraadi juures u. 10min, et tekiks koorik, mille all leib saaks edasi küpseda. Siis 200 kraadi juures u 25 min ja 180 kraadi juures 25 min. Nii peaks õnnestuma küll, edu:0)
VastaKustutaIngrid
Ahjaa, ma küpsetan ka vormis. Ebaõnnestunud on kahe aasta jooksul vast ühe korra, siis, kui jahu jäi puudu ja taigen liiga vedel tuli ja leib seest taignane jäi (aga koorik oli jumalik)
VastaKustutaIngrid
Kui koorik kõrbema hakkab pane foolium peale, ma teen alati nii ja vahepeal piserdan vett fooliumi alla ka.
VastaKustutaHapukooretaoline mass on selgelt liiga vedel. See on õige, et käega sõtkudes taigen peab "lurtsuma". Mul ei ole seest küll kunagi toores jäänud.
No ma tegin eelmisel korral fooliumiga ja veekauss oli ahjus. Taigen oli ka suht tihke, sõtkusin veel hoolega aga ikka ahjus lõi kivikõva koore ja seest tainas.
VastaKustutaSeekord siis tegin natuke vedelama, et vormis küpsetamiseks pidi sobima vedelam küll. Äkki ikka lasin kraadid liiga madalaks... eelmisel korral sain nahutada, et koorik lõi lahti kraadide pärast.
Kui mul poleks esimesel korral õnnestunud nii juuretis kui ka leib, siis arvaks, et miskit on kolevalesti. Aga no samamoodi teen, imelik asi.
Esimesel korral tegin juuretise ka ise veest ja jahust, midagi haput ei pannud ning töötas.
Ja need vormidesse pandud pisikesed pätsid olid väga head, küpsesid läbi ja kõva koort ei tekkinud. Hoidsin üle 200C ligi tunni ja valmis.
Veelkord. Ma lugesin kõik läbi ja jõudsin järeldusele, et liiga vedel sai.
VastaKustutaEks ma kunagi proovin jälle, praegu on pikaks ajaks tüdimus :D
See Ingridi temperatuurinõuanne on kulda väärt. Mul sai ka esimesel korral koorik liiga kõva ja siis googeldades leidsin soovituse esimesed 5-10 minutit 250-230 kraadi peal küpsetada. Nii tekkib maitsev koorik, aga kui pärast 180 peale keerata, siis ei kuiva see liialt ära.
VastaKustutaOh, tahaks ka jälle oma leiba saada! Aga nüüd ei ole enam mitu kuud teinud. Juuretis ka hukas. Vaja uus teha.
VastaKustutaAjasid niii suure leivaisu peale!