Mõned minust mitte sõltuvad asjad teevad vahel pahaseks. Ma ei saa oma emotsioonide eest minema aga ei oska ka nendega midagi asjalikku peale hakata. Ma ei taha üle reageerida aga samas ma tean, et ei tohi ka ükskõikseks jääda.
Asi siis selles, et juba teist korda on keegi mu auto katuse peal trampinud. Auto seisab maja ees, paksu lumekorra all. No ilmselt on lastele ahvatlev, sest too näeb tõesti parematel päevadel välja nagu lumemägi, ja lastele tuleb ju pähe misiganes ideid. Aga kus on vanemad? Eelmisest korrast rääkis mulle naabritädi, et laps ronis katusele ja ema seisis kõrval ning vaatas pealt. Õnneks on naabritädi tähelepanelik ja julgeb märkust teha. Tundis neid inimesi ka.
Kas keegi eile tegi märkuse? Kas keegi üldse märkas? Siin mängivad lapsed sageli omapäi õues, milles pole tegelikult midagi kriminogeenset. Turvaline ala ja eks aeg-ajalt aknast ikka pilk heidetakse. Aga auto otsas trampimine on vähe teisest ooperist lugu.
Õnnetused võivad juhtuda nii lapse kui ka autoga.
Hei. Meil oli eile suht liikumist täis päev aga mingil hetkel (päike paistis siis täitsa) oli näha maja ümber lumel roomavaid (seistes oleks läbi vajunud) lapsi.Vilksamisi küll aga pakuks, et ikkagi koolilapsed juba, mitte lasteaia omad. Aga ei tea kohalike nii palju, et last sedasi vilksamisi tunneks.
VastaKustutaRäägime sellest helesinisest?
Ma arvan, et see auto katusel vohav lumi on otsekui kutse lastele ... mäletan oma lapsepõlvest, et töökoja hoovides paksu lume all seisvate (või lihtsalt ripakile jäetud ilmega) traktorite peale sai ikka ronitud seal mängitud. Kui autolt lumi katuselt maha lükata, siis vist ei oleks siukest episoodi juhtunud. A see on tagantjärgi tarkus ehk siis täppisteadus ;)
Ma kujutan ette jah, et see lumi kutsub. Samas seal on ju nn ajutisi mägesid küll ja enam. Eks laupäeval oli palju võõraid lapsi ka, kuna naabripapil 81.sünnipäev. Ma olin autode poolt lausa kinni pargit ja käisin palumas, et välja lastaks :). Arvati küll, et äkki ikka saaksin ise hakkama...
VastaKustutaNoh, seda ronimist juhtus suvel ka, siis küll teise auto katusel. Pigem mind hämmastab, et vanemad ei tunne huvi, millega nende lapsed õues tegelevad. Tookord suvel käisin ise küsimas, et kas neil tõesti lubatakse niiviisi auto otsas ronida. Kaks väikest poissi olid ja lasid katuselt kapotile liugu. No ei lubatud muidugi. Hetk hiljem kukkus väiksem käed asfaldi peale lennates katki ja läks "suure lauluga" vanaema otsima...
Ma olen ise ka suht vaba pidamisega kasvanud aga vanaema silm oli aknast ikka peal tegemistel. Ohjah.
Seda lund sadas mingil hetkel nii palju, et ma ei jaksanud koristada enam. Lootsin, et ehk kaitseb pigem, et keegi pahalistest ei lähe siis torkima...