Unenägu

Lausa kaks tükki tuleb jutustamisele, sest nii suur sündmus on - ammu pole ju näidatud :).

Esimene oli miskine väljasõit kudumuttidega kui tohib niiviisi väljenduda. Mäletan, et autos olid Krentu, Kajakas ja veel oli kaks inimest, keda ma kohe kindlasti teadsin aga praegu enam meelde ei tule. Pidi pikk sõit olema ja vahepeatuse tegime kuskil Tartu kandis. Leekisime kõik linnapeale ja siis uni lõppes otsa. Ei saanudki teada, kuhu me teel olime.

Teine uni oli sürrealistlikum. Sõitsin koeraga ning pidin kohtuma Isehakanud Lillekasvatajaga. Ta juhatas mind oma majani aga siis selgus, et kuskilt ilmusid välja mitu inimest, peamiselt suht koleda väljanägemisega mehed, kes tahtsid minu autoga kuskile sõita. Üks krässus peaga oli eriti karm, istus ise rooli ja enam ära ei tulnud. Mäletan, et pidin juustest tirima, nii suur viha oli :D.
Lõpuks kuidagi saime kokku lepitud, et minu autoga me ikka kuskile ei sõida seekord. Sain seltskonna autost välja ja kimasin minema. Otsisin veel koera mööda autot taga ja siis selle peale ärkasin.

Nood koledad tegelasnäod ilmselt tulenesid päevasest kohtumisest ühe purjus mammiga bensukas. Tantsis ümber auto ja näitas käsitsi kirjutatud silti läbi akna. Ignoreerisin tujutult ja sain keskmise sõrmega näidatud märgi osaliseks. No selge signaal, eksole. Traavis kõik seal sabas olnud autod läbi aga keegi talle miskit ei annetanud. Tundus, et tahtis raha, kuigi kiri oli nii peenikeses kirjas, et mina ei näinud lugeda, miks tal seda raha hirmsasti vaja oli.

Lisaks Potter, mida ma ikka tasapisi loen igal hommikul kohvi juurde törtsu. Läheb aina süngemaks ning Potter ise aina rumalamaks. Ma saan aru, et õiglus võidutseb aga no ei jaksa siis inimene ennast talitseda. Kohe on vaja tüli norida ja elu keeruliseks teha. Kohati on tunne, et nagu ma ei tahakski edasi lugeda, kuidagi vastikult sünge on. No on jah raamat aga ikkagi.