Rigas Palsams

Ma polegi eriti oma tripist muljetanud. Kohe Riiga jõudes oli horvaatidel tarvis minna shoppingule ühte keskusesse, mis neile sissesõidul linna silma hakkas. No siuke suur Rimi ja siis hunnik muid poode ka veel. Viisime asjad hotelli ja minek autoga tagasi poodi. Minul muidugi nalja palju, polegi ammu rimisse saanud, eksole.
Muud kauplused seal ja söögikohad olid juba kinni aga Rimi lahkelt avatud. Kuttidel naistele kingitusi vaja osta kaasa. Nii, otsingutele. Printsiibid olid : liiga väike asi ei saa olla, siis on skandaal, et kas tahetakse naist suuremana näha või mis. Liiga suur ka ei tohi olla, sest siis skandaal, kas ma olen sinu meelest liiga paks. Ideid polnud neil kanapoegagi olla ja tundus, et ega nad hea meelega poleks vist midagi ost aga no kombeks on ja ikka midagi vaja. Lõpuks oli asi juba nii kaugel, et poodi taheti sulgema hakata ja kingitusi ikka polnud. Üks soovitas teisele, et võtaks hambapasta, vähemalt praktiline.

Lõpuks ajasin mina peale, et kuulge, ostke parem Riia palsamit :P. No uurivad, et mis asi see on. Otsisime siis alko leti üles ja poisid uurima. No tore pudel ja kenad kirjad peal, võtavad. A kus ma siis pidin teadma, et lätlased ka alko vastu võitlevad ja õhtul ei müü. Kassas oli turvamees kohal ja rabas palsami ää. Nii palju siis suveniiridest.

Sööma tuli minna muidugi mäkki (kui keegi arvas teisiti, siis miinuspunktid), sest mujale ei õnnestu neid lihtsalt meelitada, konvservatiivne meel ei luba. Mäkki, mis asus hotelli vastas, tuli minna muidugi autoga. Mul oli selleks hetkeks juba kõht nii tühi, et olin nõus millega iganes, isegi mäkiga. Kuigi seal kandis oli täiesti normaalseid kohvikuid, oli neil kriips peal peale mäki sildi nägemist. Isegi gpsis olid mäki aadressid sees, maitea, kas by default või siis olid nad ise nood sinna toksinud. Ma ei imestaks viimase üle.

Aga palsam jäigi neil ostmata. Järgmisel päeval kontoris läti kolleeg irvitas laial lõual kui horvaat tõsimeeli seletas, kuidas mina soovitasin suveniitiks LPd osta. See on vist sama kui meile Vana Tallinn, vabatahtlikult ei joo keegi (võinoh, äkki keegi ikka aga mina küll ei tea kedagi :D).