Lastekeelest ja selle uurimisest

Eile kui ma ootasin autos, kunas ema poetretilt naaseb, kuulasin taustaks seda saadet. Hästi põnev ja mis lõpuks selgus, tegemist on tuttava koeraomanikuga :).

Märksõnad - süsteemitüüpi ja mälutüüpi õppijad.
Rahvuste ja keelte esindajad - kes hakkab varem rääkima ja kes hiljem. Nt Jaapanis väidetavalt pole kombeks imikutega rääkida, lapsed omandavad keele seetõttu palju hiljem võrreldes oma eakaaslastega mujal.
Keele eripära mõjud - nt vormimoodustus (eesti versus inglise). Inglise lapsed omandavad vormid hiljem, sest neil on sõnajärg olulisem. Inglise laps teeb objektil ja subjektil vahet sõna järjekorra alusel.

Saate lõpus on klipp Udo Uibo juttu sõnade "nõid", "võlu" ja "kunksmoor" etümoloogiast. Nõid on kõige vanem, väidetavalt vähemalt 5000 a vana! "Võlu" tähendus aga on kirjakeeles muutunud. Wiedemanil on tolle sõna vasteks nõid. Laenatud idaslaavi hõimudelt.

Kunksmoori taust on põnev, Pervik oli tolle leidnud Saareste sõnaraamatust, kus too omakorda viitab Wiedemanile. Tegemist siis liitsõnaga, millest moor on ilmselt kõigile tuttav. Kunks aga tuleneb tüvest "kunst", "kuns". UU arvab, et tegemist võib hoopis olla kuulmisveaga ja sõnapaari kui selline tegelikult keeles pole kunagi olnud. Lihtsalt kirjanduslik kuju, kelle Pervik on kuulsaks kirjutanud.

Ülejäänud keelekõrva saated on kättesaadavad siin.