Shotikatel on avastatud uus mäng- õunajalgpall. Kohtunikke pole, mängijaid on kaks aga alati peab olema lisaks keegi, kes õuna varbaga edasi lükkab. Mina nt. Mis selle mängu nii atraktiivseks teeb on see, et pärast saab õuna ära süüa.
Maadam naudib aga porgandi kung fu´d. Meil on hullult suured ja pikad porgandid sel aastal, raskusi on maast väljatirimisel. Tavaliselt lähen koos koertega omale koju kraami kaasa koguma (ei käi vikatiga nagu FB mängus nimega FarmVille) ja porgandipeenra juures B on kärsitus kuubis. Tahaks ise tirida ja panna pihta need, mis juba peenra kõrval maas on. Jubedalt maitsevad noh!
Andsin neile hiljuti porgandid koos pealsetega. Suska asus otsas närima aga Blacky mässas nagu tahaks enne oma saaki ära killida. Pealsed lehvisid ja lõrin käis sinna juurde veel. Naljakas oli. Suska väga ei fänna, sööb ka aga enamik auru läks viimati ema kõnniteekivide vahele porgandihakke moodustamiseks. Ema oli muidugi tige, sest see puru tuli käsitsi kõik välja koukida :D
Reede uputas ploomidega. Emal on kena saak ja tädi oli ka kausiga toonud. Sõin ohjeldamatult, kõrval passimas nahhaalse ilmega B. Ma tean, et ta ei söö ploome, hapud noh aga passida on vaja. Korraks siis andsin prooviks, et no maitse, on ju vastik? Oli :D. Kaks korda proovis ja lennutas laias kaares minema. Kolmandal korral ikka ei andnud rahu kuna mina ju sõin ja nii see ploomikest mao poole teele läks. Otseseid vaevusi (erinevalt minust enesest) ei täheldanud aga ega rohkem ei antud ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar