"Ma tean, et vale on väga tarvilik asi elus ja ilma valeta läbi ei saa, aga ometi peab olema ilmas inimene, kellele tõtt rääkida ja kellelt tõtt kuulda. Maailmas kuuleb tõtt vähe, väga vähe ja see on tingitud sellest, et ka maailmale avaldatakse tõtt vähe, väga vähe. Aga inimesele , keda armastatakse, inimesele, kelle vastu süda kiiremini põksub, sellele tuleb rääkida tõtt, pisutki tõtt, sest muidu tihti armastus muutub vihkamiseks, närimiseks ja hammaste kiristamiseks"
Nii kirjutab armunud V. Panso ca 15-aastasena.
/V. Panso päevaraamat, lk. 41/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar