Mann kirjutas lapsepõlvetordist ja mul läksid neelud tööle.
Kloppisin 5muna suhkruga, siis jahu-tärklist pisut ja ahju.
Samal ajal tormasin poodi vahukoort ostma. No mida pole, seda pole! Kolm poodi käisin läbi, ei ole. Aga ega sellepärast sõit seisma jää.
Kodus põhi ahjust välja ja jahtuma, vähe kobedam riie selga ja linna, iccc. Ühtlasi oli vaja ka tankida, seetõttu muud variandid ei sobinud. Linnast sain veel karbi eesti maasikat lisaks ja nüüd on mul täpselt see õige viimaste maasikate ja esimeste vaarikatea tort nagu mul naabritädi alati sünnipäevaks tõi. Jesss! ;) Ei, mul pole (veel) sünnipäeva aga marjade ajastus on praegu just selline õige!
Põhja lõikasin kaheks ning immutasin põldmarjatoormoosist tehtud kange mahlaga. Siis purustasin posu maasikaid suhkruga ja panin ka veel kihiks vahele ning kõige otsa läks törts vahukoore-kohupiima segu :). Siis teine kiht põhja peale ning kaunistamine. Mul on vahukoor kohupiimaga segamini, sest ma ainult vahukoort ei armasta. Nüüd natuke laagerdab ja siis läheb söömaks :P.
Hiad suve!
Kas sind siis kunagi Tallinna kanti ei lasta :D
VastaKustutaMmm, mõnus tort paistab olevat :)
VastaKustutaJah, ära ei ütleks isegi :)
Nämma!
VastaKustutaMillegi samalaadse tegemine on mul homme ees. Kaasal on täna sünnipääv ja homme on külasid oodata. See on temagi lapsepõlvetort, vanaema tehtuna. Nüüd siis minu tehtuna.
Vaarikad tõin eile maalt, maasikad ostsime Lõuna-Eestist naastes tee äärest ühe talu rahva käest.
Suviste sünnipäevade rõõm!
Avalikkusele selgituseks, et vanameeste all peab Lapiliisu silmas minu koeri :D.
VastaKustutaAga tort on täna VEEL parem kui eile. Hästi mahlane ja laagerdunud. Oeh... seda tuleks korrata.