Täna tulime koos naabritädi Annaga jalutuskäigult. See meeldiv vanaproua käib varahommikuti kepikõnnil, et südamele koormust anda.
Ta laseb koerad alati enne uksest sisse, sest ta pisut pelgab neid. No rühivad siis shotikad trepist üles ronida ja Anna lööb kaks kätt kokku ning hüüab: "püha jumal, kuidas ometi on võimalik nii lühikeste jalgadega käia?!"
Koerajalutamise "small talk" võib teinekord jah päris südamlik olla.
VastaKustutaMinu majanaaber ütles, et ta kuuleb meid õhtuti kui välja pissile lähme. Ja et see küünte krõbin asfaltil pidi nii nunnu olema:)Miks ma ise toas seda krõbinat laminaadil samamoodi nautida ei oska, ah? Kristiina
VastaKustutaPane vaibad maha :).
VastaKustutaMa isegi ei kuule, ma olen vist nii harjunud juba.