laupäev, 14. veebruar 2009

Teooria ja praktika

Saades innustust Liisi postitusest, proovisin pisut kraasida ja kedrata.

Materjaliks landseeri aluskarv ning hästi natukene shotika alust ka. Landsukasukas on pehme ja karv lendlev. Proovisin alguses kraasida ainult landsut aga mul ei õnnestunud. Siis panin sutsukene Aade villaloori sekka ning haakus kohe paremini.

Kraasid on mul muidugi koerte omad :D, seega ei saa mingitest korralikest töövahenditest juttugi olla aga pm ajasid asja ära. Sama laiusega võiks olla vaid, praegu ühest servast kippus kraasvilla kogu aeg üle ajama.

Ketrasin kedervarrega, lõng jäi siuke paks ja nupsuline pisut. Ma ei julge toda peeneks ajada, siis kipub katkema. Töövõtteid pole ma ju kellegi juures õppinud, pigem videotest ja juttude põhjal ise katsetanud.
Üks varasem katsetus, mis rohelise villaloori ja landsu-shotika karvaga tehtud, oli selline. Tookord sai sellest kootud triibusokid, mida ema taevani kiidab ja viledaks on kandnud.

Kui ma viitsin seda lõnga edasi teha, siis võiks ju uued kududa.
See viitsimise asi on kahtlane :P

2 kommentaari:

  1. Lahe :)
    Ma proovisin ka koeravilla üksi kraasida ja kedrata (vokiga) aga mulle ei meeldinud. Lambavillaga segi on teine asi kohe.
    Kudusin ühed sokid lõngast ja päris mõnusad on. Kuigi koeravill (kolli oma) kipub väja ronima.

    Savitaks

    VastaKustuta
  2. Jah, eks see puhta koerakarvaga ketramine paras väljakutse oli. Ma olin juba unustanud, et kedervars võib ketramise ajal maha ka kukkuda :P

    VastaKustuta