Shotikad:)

Vahel on raske külmal talve unisena pimedas voodist välja kobida, et koertega õue minna. Aga kui Suska on esimese koomilise situatsiooni eest oma punktid kirja saanud, siis läheb negatiivne jälle meelest.
Pudeliga kõndimine on endiselt IN. Mul on nüüd kasutusel üks helluse jogurtipudel, selline pisike ja mahub tasku. Annan talle selle hambusse siis kui motivatsioon kaob ja rihmas lohistamine päevakorral. Toimib.

Täna jalutas meile vastu lahtiselt aga koos perenaisega üks taks. Selline sääsejalgadega ja tuules lehvivate kõrvadega, kohutavalt peenike. Perenaine hüüdis: "Karu! tule kohe ära!" No koom, ausõna. Aga noh, äkki tal on karuhing :).

Mina imestasin, et shotikad on vait. Passisid küll mõlemad, sabad sirged ja kered kanged aga haukuma ei hakanud. Kiitsin ja jalutasime edasi. Pärast meenus, et Suskal oli ju pudel suus ja ega seda ei saa ju maha panna. Eile näiteks tuli kakada ka nii, et pudel oli põiki hambus :D.
Kasutasin sama trikki nüüd juba teadlikult kui möödusime ühest aiast, kus hiigelpeni alati röögib. Too röök keerab neid pisut üles. Viimati B möödus stoiliselt aga aia nurka jõudes keeras end ringi ja haugatas mehiselt. No kaua võib kõrva ääres lärmata, eksole?!
Suska püüdis ka täna korraks kiljatada aga sai siis pudeli hoidmise auväärse kohustuse ja see on loomulikult tähtsaim kõigest :).

Õuest tulles läheb pudel taskusse tagasi ja Suska veedab siis mitu head minutit manti all oodates. Lootusetult, sest pudelijama peab jääma õue:).