Lõngajuttu

Vanaema armastas vanasti palju harutada, vanu kampsuneid jms lõngaks. Vahel oli ta nendega hirmsasti hädas ning rääkis meile, et kui me koome, siis paluks mõtelda ikka harutajate peale ka.
Mulle tuli see täna meelde, kui ma pea paar tundi ühte põnevat lõnga üritasin kerasse saada. Too kunagine kuduja oli ilmselt keenjus k-ga, sest see viis, kuidas nood tükid olid tehtud ja kokku õmmeldud, ajab mul ka kohati ajud keema.

Mõnus lõng on, puuvillasegune, meenutab pisut Novita Sofiat. Toonilt on kakao alatooniga linane vms. Peale paaritunnist mässamist sain kampsiku keradesse ja nüüd haspeldan vihtideks, et pessu panna. Hull mässamine, eksole :P aga mulle vahel meeldib nii lõngu taaskasutusse viia. Leiaks mõnusa idee ka, mida sellest teha :).

PS. haspeldamine on vastikult tüütu, isegi Suska ei jaksa kõrval passida, haigutab kõva häälega ja nägu on peas selline nagu hakkaks kohe pea ringi käima.