Pühade kõrghetk oli meil kolmapäeval, niivõrd kui seda kõrghetkeks pidada sai. Minu jaoks oli viimaste päevade tempo nii kiire, et pea keerles lõpuks otsas ja oli tahtmine hüüda, et stopp. Aga no kus sa siis saad...Shotikad olid eriti elevil, kingikotile joosti vastu teise tuppa ning Suska pea jõudis käia kotis enne kui ema kinkidega elutuppa jõudis tulla. Kõigepealt said kingitused koerad. Suskale mänguasi ja Blackyle mänguasi, lisaks kummalegi seakõrv. Suskat mänguasi üldse ei huvitanud. Või kui olla täpne, siis huvitas teda Blacky oma :D. Jõudsin anda talle seakõrva ka. Kulusid mõned sekundil, mille jooksul osad vahetusid. Maadam oli Suska seakõrvaga magamistoas maiustamas ning Suska opereeris lahti kondi sisemust. Kui ma laua alla ronisin vaatama, mis toimub, siis oli Suskal kondis olnud piiksumehhanism hambus. Kõik.
Ülejäänud õhtu veetsid loomad ema süles lõõtsutades. Nimelt köetakse seal elamine alati saunaks võrreldes meie korteriga. Koertel on palav aga kuna ema süles on nii hea olla, siis tuleb kannatada :D.
Eile käisin tädi linna tagasi viimas, koerad tulid ka kaasa ja tohtisid istuda ema kõrval tagapingil. Vooderdasin põhjalikult autot ja lugesin emale sõnad peale, et ta neid jälgiks ja kamandaks. Ema teatas mingil hetkel, et autos pole mitte koerad, vaid on kukupaid. Tüübid istusid nagu kivikujud korralikult ema kõrval vaibal ja vahtisid autoaknast välja. Nii põnev oli! Tagasitee kulges samamoodi kuni linnapiirini, no siis tuli väsimus ja mis sa sest pimedusest ikka vahid. Elamused olid oma töö teinud ning seda väsimust magatakse praegugi veel välja :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar