Jooga

Suskal on hommikuti joogatunnid, mitte väga pikad aga sellised parajad. Sooritab ta oma harjutusi alati peale jalutuskäiku, ilmselt on see hea liigestele ja päeva alustamiseks ka :P.
Harjutused ise näevad välja niiviisi, et ta viskub vaibale selili, kõht taeva poole ja alguses pisut niheleb seal nagu sügaks selga. Seejärel lükkab pea kuklasse, kõik käpad igas ilmakaares laiali ning unistab. Vahel mitu minutit liikumatult.

Täna ma kogemata aevastasin tema joogaharjutuse ajal. Kuts oli ilmselgelt pahase olemisega, kloppis kasuka korda, tõusis istukile ja vaatas mind sellisel ilmel nagu sooviks märkuse teha, et sa vaata ka teinekord, millal sa aevastad, eksole.

Pühapäeval leidsin Blacky ka samas poosis, tavaliselt tal pole kombeks niiviisi mediteerida. Tema lemmik on juua kõht vett täis, ronida sohvale ja siis lösutada sohva käetoel poolistukil. Pühapäeval aga oli ka selili vaibal liikumatult. Kui nüüd päris aus olla, siis ma ehmatasin ja hüüdsin teda. Ei pold häda miskit :D, ju neil oli siis grupiteraapia seekord või midagi sellist.