Kuhu kadus laupäev?

Arvasin küll, et tänane päev tuleks lihtsalt maha magada peale nii hullu nädalat aga läks teisiti. Kui Maadam oli mind ajaviiteks kella 11ks juba kolm korda õue jalutama ajanud, läks mul lõpuks uni ära ning asemele tuli meeletu energia. Nii ma linna sattusingi. Algselt oli idee tuua ema linnast maale aga siis sattusin Hansaplanti ja kaubandusse ja tädi juurde :D. Tädi tegi oma jõulukingituse juba ära, asjal nimeks "see, mis juhtub kui pensionäril on igav".

Nimelt oli tal olnud üks vana valge kampsun, harutas ajaviiteks üles, toonis lõnga sibulakoorte ja teega ning hakkas pontso jaoks lappe kududma. Lõpuks sai sellest tekk ja mõtles, et kingib oma lapselapselapsele. Tolle ema pidas tekki liiga karmiks ning nüüd on too minu majapidamises. Minu meelest hästi armas asi on, saab võtta jalgadele peale kui sohval õhtuti vedeleda ja kududa. Lubasin ise ära venitada ja õrnalt aurutada. Pildil on too natuke kortsus. Olin kärsitu :)

Tädi juures lobisedes lõpetasin ära ka oma oktoobrisokid. Sellised lihtsalt tulid, octoberfesti mustrist tegin vaid sooniku ja rohkem ei viitsinud. Jäävad omale, sest sokke kulub siin elamises tonnide viisi :).

Uni on meeletu, ema juures istusin korraks ja hetkega magasin :D. Homme on logelemise päev!