neljapäev, 16. oktoober 2008

Serviisist ja muust ka

Kader kirjutab nukuerviisist. Seda lugedes meenus mulle kohe minu mängumaja ja saviserviis. Mu lapsepõlves oli suht esimesel kohal onu, kes oli must ca 14 vanem, ema vend siis. Ma veetsin päris palju kodusest ajast temaga, enam ei mäleta, kas see oli vanaema korraldatud nii või mulle meeldis. Ilmselt meeldis ka. Onu tegi kodus värvimuusikat :). Tal oli lintmaki külge kinnitatud miskine kaadrevärk, mida nimetati võimuks ja mis oli täis nupukesi ning sellised on.off tüüpi lüliteid. Sealt võimust läks juhtmerägastik pirnideni, mis olid kinnitatud laeserva ja erinevate värvidega värviliseks toonitud. Mingi nipiga olid nood pirnid siis vastavalt muusika rütmi vilkma pandud. No lapsele põnev.

Aga miks mulle onu meenus oli see, et ta mingil ajahetkel ehitas mulle mängumaja. Ma hakkasin täna mõtlema, et kas see oli enne sõjaväge või peale, vist enne ikka, nii et noor poiss oli. Mängumaja oli selline puitkarkassil maja, seespoolt laudvoodriga, kahe aknaga ning väljast ümarate lepakaigastega alt üles põiki pikitud. Täiesti asjalik maja oli, pidas tuult ja vihma, eterniitkatus oli ka:). Vot selle maja ümber käisid kõik mängud siis. Kohe maja lähedal oli Nöpsi kuut ja jäneste puurid. Onu kasvatas jäneseid. Nöpsi oli siuke beezhikas karvane nässuloom, äämiselt rahumeelne ja mõnus elukas, pisike. See maja oli nii suur, et lapsed said seal püsti olla. Meil oli seal lastelaud ja tool, puupakke istumiseks, isegi riiulid tehti seina:).

See võis olla millalgi siis kui vanemad vara jagasid :D. (no korralik lahutus oli, sinu ja minu asjad :D). Ühesõnaga mingil ajahetkel tekkis meile mängumajja isa savist roheline serviis. See polnud nukkude oma, vaid ikka selline suurte värk. Ema ei kannatanud toda, mulle meelis. Laia suuga tassid, madalad ning pisike kõrv küljes. Alustassid samas stiilis ning kann oli ka. Selle serviisiga oli vist mingi kamm, kas kuumaga hakkas pragunema vms. Ühesõnaga, vabatahtlikult too lastele mängida anti ja meil oli muidugi selle üle vaid hea meel. Muidu tuli läbi ajada mingi plastmass versiooniga, mis polnud üldse nii huvitav. Konkreetselt nukuserviisi ei mäleta, et meil üldse oleks olnud. Seda põnevam too väljavisatu oli.

Portselanserviis on klass omaette.

1 kommentaar:

  1. Minul oli portselanist nukuserviis vanaema juures, aga kahtlustan, et sellest enamus juppa katki või kaduma on läinud. Keeldude kiuste, me kippusime sellega liivakastis mängima :(

    VastaKustuta