Nüüd hakkab küll lund sadama!
Suska on kahel hommikul täiesti vabatahlikult jalutanud pea kolmveerand hommikusest jalutusringist. Viimane veerand on veel problemaatiline. Kui mul oleks kaasa võtta üks suuremat sorti valgusallikas, et näidata - näe! kodu on seal, jookseme! - siis ehk saaks koera sabast ka üle.
Hämmastav igatahes. Ma olen siiani arvanud, et majarahvas saab ikka igal hommikul tsirkust näha, kuidas ma kahe koeraga liikuda püüan. Blacky kõige ees, siis mina ja siis Suska tagumik upakil, ilme torssis ees. Ma pean meelitama kasside, laste, mänguasjade, liikuvate lehtede ja käbidega, siis õnnestub paar pikemat sammu teha. Muidu, eihh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar