Võõrutuskatse internetist. Pisut reklaamimaigulist juttu

Elamus nagu elevants:), nimelt tulin ma hetk tagasi Kirde-Eestist, kus veetsin paar päeva Saka spaas.

Et kõik ausalt ära rääkida, juhtusin mõni aeg tagasi nägema eestimaist reisisaadet, kus peategelased Seppo ja Venno vedelesid mõnuledes tolles samas spaas. Mul tekkis huvi ning uurisin järgi ning eile lõuna paiku ma sealmail ka maandusin.

Pean kohe ära märkima, et see üks ütlemata kena ja armas paik on! Restaureeritud peamaja, kaasaegne spa, lossipark pankranniku kaldal, matkarajad, äärmiselt lahke pererahvas ning head söögid.

Valisin lustimiseks ja stressi killimiseks saunapaketi. Nii suures koguses ja mitmekesist saunandust pole ma juba ammu kogenud. Alustasin infrapunasaunast, mis osutus pisut karmiks kogemuseks. Minu maitsele kuidagi kuivavõitu ja raske aga kogemuse mõttes huvitav. Siis jätkasin vesimassaazhiga lavendli ja merevetika mullivannis:). Õhtu lõpetasin leilisauna ning basseiniga, kusjuures ma olin nii saunas kui basseinis üksi. Igal pool kena valgus, osades paikades küünlad, head lõhnad, ehhh... Seal oli niiiii mõnus!
Teisel päeval jätkasin aurusauna ning saunamassaazhiga, mille tulemusena ma olen hetkel no nii relax, et miski ei kõiguta :). Ilge tegemine oli, et tagasi jaksaks sõita. Lasin kõik kihutajad mööda, tulin tasapisi ning peatustega. Aga nüüd Sakast pisut lähemalt.

Tegemist on siis paigaga, mis asub Kohtla Järvest mõned kilomeetrid Tallinna pool aga teisel pool Narva maanteed, pangapealsel. Ristsõnadest tuttav Aa on kohe naabruses koos oma mõisaga.

Mõis on kenasti korda tehtud ning ehitisele on antud vabariigi presidenti poolt Kauni kodu auhind 2007. Maja väärib seda tõepoolest! Mul on ammusest ajast kiiks mõisate suhtes, Saka polnud mingi erand. Eriti armas oli see, et korrastatud on maitsekalt ning vanas võtmes. Palju on puitu, naturaalseid materjale, ilusaid tapeete, huvitavaid värvilahendusi. Pargi teises serva jääb pankrannik, kust on võimalik peadpööritama panevat treppi mööda alla liivaranda minna. Trepp on ehitatud paar aastat tagasi ja sellest alla&üles ronimine oli päris karm kogemus :D.

Seal kandis on palju korrastatud EL rahasid kasutades. Nt on kohe trepi vahetus läheduses nõukogude aegne piirivalve vaatluspunkt, mis on kaasageselt korda tehtud. Kolmel korrusel paiknevad nõupidamiste ja seminaride ruumid ning välistreppi mööda üles ronides on võimalik pääseda vaateplatoole. Tunnistan ausalt, et mul hakkas jalg tudisema kuskil keskel ning päris üles ma ei jõudnudki. Nimelt on see trepp neil kohe täesti keerdus ning paistab läbi :D
Vanasti ma nii väga kõrgust ei kartnud aga praegu küll, eriti hull on kuskilt alla ronida. Too randa minemise kogemus oli üsna suur eneseületus :P.

Hommikusel jalutuskäigul leidsin veel joa, mänguväljakud, võllakiige, spordiväljaku, karavanimajad ning isegi laululava! Sügisene park oli kena, värvilised vahtralehed, värskelt niidetud muru lõhn ja vaikus. Kuigi seal oli ka üks suurem grupp tööasju arutamas ja spaatamas, ei pannud neid üldse tähele, inimesed kuidagi hajusid sellel suurel pindalal ära, nii et keegi kedagi ei seganud. Eile oli üldse soe ja mõnus ilm, pisut pilves aga tirtsud laulsid :).

Kui ma mõisaväravast välja jalutasin, tirtse kuulasin ning tuhamägede taustal suurt lambakarja nägin, meenus mulle Krentu ütlemine, et Eesti on ikka nii ilus! Tol hetkel oli mul just selline tunne, unustage välisreisid ja avastage oma maad. Paljud teist üldse on Kirde-Eestis käinud? Ca 9-8a tagasi sattusime pea igal suvel Toilasse ja Vokka, need käigud olid minu jaoks esimesed kokkupuuted Eestimaa selle nurgaga. Pankrannik on hirmuäratavalt äge! Toila pargis võis igal järgmisel suvel leida jälle uue nurga, mis vahepeal korda oli tehtud. Ja Voka rand oma auguga kividega jääb ka alatiseks meelde. Lihtsalt imeilus kant on see!

Tulles aga tagasi Saka juurde, tahaksin kiita veel toitlustamist. Mõisas paikneb a la carte restoran, kokaks Mr Leppik :) ja vot süüa see kokk teha oskab! Restoranidesse ma ikka aeg-ajalt satun ning seega sellist ahhaa kogemust juhtub harva. On maitsvaid sööke, on omapäraseid sööke, on klassikalist restoranitoitu aga vot Sakas oli midagi, mis mõjus eriliselt. Viis, kuidas toidud olid serveeritud, avaldas mulle ikka väga muljet. See oli täpselt selline kogemus, et sulle tuuakse söök, sa istud ja suunurgad tõusevad iseenesest üles:). Millised mustrid ja millised skeemid! Jessusmaria, sel kokal peab olema palju loovust, ütlen ma teile :). Ainuüksi magustoidus oli 3värvilisi sakkmustreid terve taldrikutäis!!! Kahju, et mul fotokat manu polnud, oleks salaja pildistanud :P. Ja maitsev oli see kõik ka väga-väga-väga...

Nagu te eelnevast võisite aru saada, oli kogemus väga positiivne. Tagasi tahaks... kunagi..

Tagasiteel mõtlesin põigata sisse Rakverre, kus olevat reedel pidulikult avatud suur ja uus kaubanduskeskus. Jätsin omale meelde KKst leitud teate, et keskuses on ka uus lõngapood:).

Tundub, et kogu Rakvere linn ja lähivaldade inimestel oli sama plaan, mis minul. Parklates polnud vabu kohti ning lähikonna teeservad olid ka kõik täis pargitud, tankla samuti. Loomad tegid nalja ja poodides olid avamisaled.

Leidsin suure trügimise tulemusena lõpuks lemmikloomapoe, kust kutsid said omale uue keraamilise suure jooginõu, kus shotlased peal:). Lõpuks suure otsimise peale leidsin ka lõngapoe. Kasiino taha oli peidetud:). Soojendusost sai ka tehtud, kuna neil olid avamise puhul mõned jäägid häbematu alega müügis.

Aga! Minu poodlemise vaev sai tasutud õiglaselt ja üllatusega:). Vot selline trip oli mul!