Tulin oma totaka peavalu tõttu koju, et töötaks lamavas asendis vahelduseks ja ootaks, millal kolevalu möödub. Üks tüüp aga vahib järjekindlalt minuga tõtt, no tööta siis või midagi. Algul oli õue vaja, nüüd süüa. Panin ainult kõrbusid ning torts lõheõli peale, Maadam vahtis 10min kausiga tõtt. Lõpuks otsustas sööma hakata, ehk nüüd on vaikus majas.
Öösel ajas Suska mind jalule, õue vaja! Kell oli pool 4. Eks mu oma süü ka, õhtul tegime vaid pisikese pissituuri ning muud asjad jäid hommikuks. No vahel on nii ja kui soovi ei avaldata, peavad hommikuni vastu. Aga seekord mitte! Vaja minna ja kohe.
Ajasin end riidesse, võtsin esikust kaelarihma ja keda pole - on koer. Aga ega loodus tühja kohta ei salli, Maadam päästis maailma - läksime siis temaga :D. Suska magas hommikuni ja uuesti küsima enam ei tulnud. Mina mõtlesin läbi kõik viimase aja ripakil mõtted ning vahetult enne hommikut uinusin ka.
Koeraomanik on ikka tore olla, ilma irooniata. Ma ei pane neile seda pahaks ju, ikka juhtub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar