Nutt ja hala, ma ütlen. Olen pea kuu aega töötanud ühe vägagi kompleksse teema kallal. Detailid pole olulised, lihtsalt juhe jookseb igaks õhtuks nii sõlme, et jube. Halada tahaks :).
Tänaseks olen teinud ühest asjast 11 versiooni ja teisest lisast 8 versiooni. Tunne on nagu sipelgal keset pesa, tassid oma okkaid ja kõrvalt ei saa ilmselt keegi aru, mis krdi värk see on :D.
Brittist kolleeg on õnneks hea huumorimeelega ja tabab ära hetked, mil olukord kriitiliseks läheb. Ei forsseeri, viskab paar nalja või võtab aja maha. Lust on tööd teha niiviisi! Eile õhtul kella 21 paiku teatas, et nii, veiniaeg! Don´t work! relax! Et temal juba 2 klaas läheb.
No selge, kui mehed klativad tööjamasid alkoholiga, siis naised söövad, mõtlesin ma ja marssisin külmiku juurde uut jogurtit võtma.
Ja üleüldse, kes need dominod meile jälle siia kööki tõi?! Nuhtluseks ainult. Kvartalilõppudes naiste kaal tõuseb nagu saldo börsi parematel päevadel.
Pingelistel perioodidel on tegelikult 2 võimalust: kas ajad kõike sisse või ei taha silmaotsaga sööki nähagi. Huvitaval kombel mul need perioodid vahelduvad, kuigi kahjuks viimasel ajal kipub see sisseahmimise variant valdavalt pele jääma.
VastaKustutaJah, meil on siin kohalik nali, et küsime teineteiselt, et kuule, kas sina juba sööd või veel sööd :D.
VastaKustutaKui enam ei söö, siis on asi ikka väga mäda.