Mul ei tulnud eile und ning ma mõtlesin igasugustele asjadele. Nt paljud meist üldse mõtlevad võimalikele õnnetustele? Mitte et peaks kogu aeg paanitsema aga põhimõttelised asjad võiksid ju olla kasvõi kord elus läbi mõeldud... nt kes abistaks vajadusel, kes haldaks elamist, koeri, lapsi (kui on), mis saab laenudest, liisingutest jne. Ega ei mõtle ju ja enamasti pole ka vajadust. Paljud meist omavad elukindlustust ja paljud kindlustatutest seda kribukirja üldse lugenud on? Mille eest see meid kaitseb ja kas üldse? Seda müüakse ju nagu igasugust muud pangatoodet, mis peaks pangale pigem tulu tooma kui kulu...
Täiesti paaniline une-eelne soigumine oli ühesõnaga ja vbla ma ei peaks sellest üldse blogima. Kuidagi tahaks auru välja lasta, nii palju on igasuguseid mõtteid tekkinud. Ma annan omale aru, et see on tobe. Aga ikkagi noh...
Siin on üks hea artikkel puukidest.
Tsitaat: "Kui puugi eemaldamise kohas tekib punetus, siis kohe pöörduda nakkushaiglasse või kohaliku arsti poole." Millist punetust siin silmas peetakse?
Sellist pilti pole muidugi aga üks koht on hell ning kuna on otseselt püksivärvli piiril, siis ilmselt seetõttu hõõrub ka veel.
Teine tsitaat: "Enne kui puuk oma puuriva kärsaga veresooneni jõuab, kulub veel oma paarkummend minutit. Seega pole ihul sibavaist ja äsja kinnitunud puukidest mingit ohtu karta."
Ausalt öeldes ma ei suuda meenutada hetkel, kui kinni nood kaagid olid. Mitte nii nagu koertel tavaliselt, pigem esimeste kombitsatega pisut. Kätte ma nad sain ja kuuma veega kraanikausist alla läksid...
Ma üldiselt ei pelga puuke, koertel tirin neid ju pidevalt välja ning mingit paanikat pole tundnud. Omal aga on see kuidagi teistmoodi. Mäletan, et kui ma reedel koju jõudsin, ei saanud kuidagi uinuda. Kohutavalt palav oli, nohu, kurguvalu, soojad toad. Kogu aeg oli selline tunne, et äkki mingi puuk siblib voodis ringi. Lõpuks tõusin pool 1 üles, vahetasin voodipesu, käisin dushi all ja alles siis jäin magama. Täiesti segi ühesõnaga :P.
B. vahtis mingil hetkel voodi alt suht üllatunud ilmel välja ja üritas selgusele saada, mis toimub.
Naerma ajas.
Kui puugihammustusest on möödunud umbes 1,5 kuud, on nii puukentsefaliiti kui borrelioosi haigestumise oht möödas.
2007. aastal registreeriti Eestis 140 puukentsefaliidi haigusjuhtu ( haigestumus 10,4 100 000 elaniku kohta) ja 721 puukborrelioosi juhtu ( haigestumus 53,7 100 000 elaniku kohta). Võrdluseks registreeriti 2006. aastal 171 puukentsefaliidi (haigestumus 12, 7 100 000 elaniku kohta) ja 482 puukborrelioosi juhtu ( haigestumus 35,8 100 000 elaniku kohta).
Entsefaliiti on diagnoositud sel aastal 3 juhul ja borrelioosi 204 korral.
Pai-pai sulle! Loodetavasti on kõik ok ja midagi ei juhtu. Mul hea rääkida, sest mulle tundub, et puugid mind ei taha, aga meeldin kirpudele väga:D Helistasin veel enda 112-le (Tartusse jõudmisest oli vaja raporteerida:) aga muuseas küsisin puukide kohta ka. Enne nädala möödumist sümptomeid ei ole, aga kui sul on väga suur mure, siis võiksid ikkagi perearsti külastada.
VastaKustutaTänud!
VastaKustutaNo suur mure pole ja mida see perearstki oskab enamat öelda. Lihtsalt see ootamine on selline pikk.