Vana kooli pidu!

Eile olin ma kutsutud kahekordsele juubelile, mis peeti vanas mõisakoolis. Jube äge vana kooli pidu oli! Külalisi üle 60ne, lapsi, noori, vanureid! Samas koolis oli üks juubilaridest kunagi oma kooliteed alustanud ning tema õpetajagi oli kohal ja pidas väärika kõne!

Pidu oli aus. Lookas lauad, morss, soe toit, külm toit, kringel, kohv. Kõik nii nagu vanasti juubelitel kombeks oli. Kartulisalat ja rosolje, kapsas-kartul-ahjuliha jne. A vot sülti ei olnud :P
Pidu oli ka selles mõttes ehk eestlaslik, et nurgas bänd enamiku ajast üksi tinistas. Et olukorda pisut parandada, kuulutati välja avavalss juubilaridele ja teised pidid auringis ümber liikuma. No nii mõnigi sai julgustust ning õhtu jooksul käis põrandal pea tugev 3 paari ära.

Bänd oli ühemehe- selline vana kooli mees, nahkvesti ja halliseguste pikkade juustega, vurr ikka ka. Orelipõhjad olid diskile võetud ja mängisid taustaks, ise tinistas kitarri lisaks. Repertuaar oli peole kohases võtmes - Sa oled ainus mu aare, Valged roosid, This ise the road to hell, California jne :D. Isa abikaasa hingas kergemalt ja ütles, et kui isa veel elaks, näpiks ta juba pille ning hoiaks halvasti mängitud kohtade peal kõrvu kinni ning teeks nägusid :P. Aga noh, tegelikult oli bänd aus. Üks 10ne kuune poiss oli herr vuntsist nii võlutud, et vahtis teda söömata suu lahti.


Lastele olid ka mängud - Tripstraps rundipumm (ma ei tea, kuidas seda kirjutatakse), rukkilõikamise laul ja tibutants. Lisaks said lapsed ise mikrofonisse laulda. Eriti armas oli üks duett, kes laulis vapralt Taadil tare künka peal. Geenid pole raisku läinud, vanaisa oli ühel lastest ju kõva laulu- ja pillimees. Jah, "pojad" olid õige naksid :P

Müts maha inimeste ees, kes sellist pidu veel korraldada jaksavad ja saavad. Nad on tegelikult alati armastanud sellised suguvõsaüritusi, nii palju kui mina mäletan. Aga sellises mastaabis pidu pole vist olnud.

Minu jaoks oli päeva kõrghetk see, kui vanakooli käsitööõpetajalt küllakutse sain. Ma olen talle alati alt üles vaadanud kõige selle pärast, mida ta teha oskab. Selline väärikas vanaproua, kes elab minust mitte eriti kaugel suures eestiaegses verandaga majas. Ma ei kujuta ette, kas ma ka minna julgen aga kutse oli minu jaoks oluline.