Mutt on õnnis.

Eelmisel nädalavahetusel võtsin Ravelry (nagu siinsetest postitustest võib ka märgata) põhjalikumalt ette. Liitusin mõne põnevama grupiga, käisin teiste töid imetlemas, kommenteerisin, kirjutasin foorumites. Ja nüüd on hakanud tulema tagasisidet ja see on niiii armas. Ma olen järsku taipama hakanud, et see, mida ma teen ja mida ma ise ehk suht keskpäraseks pean (no ma ju ka kopeerin sageli), võib võõrale silmale olla eriline ja põnev. Kas siis lõnga tõttu, päritolu tõttu või hoopis idee pärast. Eesti käsitööd hinnatakse väga kõrgelt ning ihatakse siia külastama tulla :).

Mul on tekkinud paari inimesega suisa kirjavahetus ning üks nendest on tulemas oktoobris Eestisse. Ta kirjutas mulle ameerikas toimunud viimase paari aasta kudurenessansist. Kuidas noored on käsitöö vastu rohkem huvi tundma hakanud, rohkem ostetakse lõnga ning osaletakse kursustel. Kes kunagi alustas lihtsa salliga, on nüüd avastamas suuri õlasalle, keerulisemaid mustreid kampsunites. Samas annab majanduslangus löögi ka käsitööharule. Tuleb teha valikuid ning pole võimatu, et mõned lõngapoedki pannakse kinni.

Minu maailm on positiivses mõttes avaramaks muutunud :). Oh ei, ma teadsin muidugi, mis ilmas toimub aga isiklikud kontaktid annavad sellele kõigele kuidagi teistsuguse maigu.
Ma võtaks kohe oma osad sõnad tagasi :P. Andekaid inimesi on nii siin kui seal. Vot.